Kehakeel

Kassid ei oska inimestele sarnaselt kõneleda. Nemad suhtlevad oma keeles ja kasutavad seda oma tunnete-mõtete väljendamiseks. Kassid võivad küll erinevatel viisidel mäuguda, kuid palju kasutavad nad ka kehakeelt. Näiteks kui kass on ebakindel, surub ta oma kõrvad pealigi, susiseb ja hoiab end maaligi. Kui kass jällegi pikutab külili, on lõdvestunud ja laseb katsuda oma kõhtu, on see märk kiindumusest.

Ka sabaga annab kass edasi palju emotsioone. Vastavalt sellele, kuidas see parasjagu asetseb võib kassi kehakeelest välja lugeda, kas kass tunneb end antud olukorras hästi, on rahulik või hoopis agressiivne. Kassid saavad üksteise kohta palju informatsiooni ka lõhnade kaudu. Mis on aga parim koht, mida nuusutada - loomulikult ikka teise kassi tagumik.

Miks just tagumik?

Kassi haistmismeel on inimese omast oluliselt parem. Kuna kassid saavad lõhna kaudu tohutult teavet, siis seetõttu panevadki nad oma nina teise kassi kõige „lõhnavamasse" kohta, milleks on tagumik. Kassi tagumikus asuvad pärakunäärmed ja nendest eritub spetsiifilist rasu moodi ainet iga kord, kui kass käib oma liivakastis häda tegemas. Nende näärmete kaudu saab teine kass aga suure hulga informatsiooni näiteks kassi vanuse ja tervise kohta, aga ka selle kohta, kas ta otsib kaaslast või mitte.

Kassi haistmismeel

Nüüdseks on selge, et kassid saavad teiste kasside kohta teavet nende sabaaluseid nuusutades. Miks kass tuleb oma tagumikku aga inimesele nina alla suruma? Arvatakse, et kassid teevad seda, kui nad usaldavad, soovivad tähelepanu ja näitavad välja oma kiindumust. Omavahel tuttavad ja teineteisse kiindunud kassid hõõruvad end pidevalt ka teineteise vastu, nii vahetatakse lõhnu.

Ka peaga müksamine on viis, kuidas kassid omavahel suhtlevad ja lõhnu vahetavad. Kui kass müksab peaga aga hoopis inimest ja hõõrub oma vurre vastu inimese jalga, siis märgistab ta inimest oma lõhnaga ja sildistab seeläbi inimese nii-öelda enda omaks.

Allikas: cuteness.com