Üherakuline organism ehk Toxoplasma gondii on tuntud eelkõige parasiidina, mis saavutab oma peremeesorganismi üle mõju. See parasiit võib elada mitmete loomade organismis, kuid paljuneb vaid kasside omas. Kui see satub näiteks hiirte või rottide organismi, võib see muuta loomade käitumist selliselt, et kasside uriin muutub nende jaoks vastupandamatuks. See aga võib saada saatuslikuks nii kasside ohvriks langenud närilistele, kui ka kassidele, kes närilisi süües Toxo-sse nakatuvad, vahendab väljaanne The Atlantic.

Uurimiseks tuli kasse nakatada

Toxo mõjutab ka umbes kolmandikku maailma populatsioonist ning see levib peamiselt läbiküpsetamata liha või muu toidu kaudu, mis on eelnevalt saanud nakkuse puutudes kokku kasside väljaheidete või pindadega, kus on nakatunud väljaheited asetsenud. Enamikul juhtudel on see parasiit inimesele kahjutu, kuid see võib mõjutada näiteks looteid. Viimaste puhul on parasiit põhjustanud väidetavalt pimedust, arenguprobleeme ja muid vaegusi. Toxo vastu pole olemas vaktsiini või ravi ning seni on olnud teadlased nende väljatöötamisel pigem aeglased ja edutud.

Kaasa ei ole aidanud ka fakt, et Toxo uurimiseks oleks vaja suurt hulka näidiseid, mistõttu peavad teadlased teadlikult nakatama kasse sellesse parasiiti ja neid siis uurima.

Marylandis asuv USA põllumajandusministeeriumile alluv väike labor oli sisuliselt ainukene, mis ligi 40 aasta jooksul on selle parasiidi uurimisega tegelenud. Seetõttu oli kasside nakatamise ebameeldiv ülesanne langenud seni nende õlule. Hiljuti otsustati aga loomakaitsjate surve tõttu labor sulgeda, mis oli hea uudis loomadele, aga mitte nii hea Toxo-uuringutele, mis niigi läksid üle kivide ja kändude.

Avastus säästab

Nüüd on Marylandi kolleegidele päästerõnga visanud Wisconsini ülikooli teadur Laura Knoll, kelle meeskond tegi Toxo uuringutes läbimurde. Nimelt selgitasid nad välja põhjuse, miks Toxo paljuneb ainult kasside organismides. See aga aitas teadlastel omakorda murda liikidevahelise barjääri ning esimest korda suudeti parasiidi elutsükkel viia lõpuni närilise sees.

"Tegemist on ülisuure avastusega," kommenteeris Chicago ülikooli teadur Rima McLeod. Ta põhjendas, et enne ei suudetud parasiidi elutsüklit väljaspool kasse lõpetada, mistõttu tuli selle uurimiseks korduvalt nakatada mitmeid kasse. Nüüd pääseb aga hulga kaslasi haigestumisest ning puudub ka vajadus Toxo uurimiseks neid nakatada, sest parasiiti on võimalik uurida näriliste sees. See samm teeb rõõmu nii loomakaitsjatele, kui ka teadlastele.

Kuigi tegemist on kindlasti läbimurdega, tuleb veel palju tööd teha, nendib Bloombergis asuva John Hopkinsi kooli teadur Isabelle Coppens. Tema sõnul pole teadlastel veel piisavalt tehnikaid ja teadmisi, et parasiidi paljunemisfaase täpsemalt tuvastada. Siiski usub ka Coppens, et Knolli ja tema meeskonna töös "on midagi kuuma" ning selle mõjud "saavad olema suured".

Kogu Knolli ja tema meeskonna uuring on saadaval veebis ja selle kokkuvõte avaldati ka erinevates teadusajakirjades.