Jahmatav: Aafrika suurim looduskaitseala võib kaotada pool oma alast naftakaevandusele
Nigeeria looduskaitseala (The Termit and Tin Toumma National Nature Reserve) oli juba 2012. aastal, mil see rajati, Aafrika suurim. Kõigest seitse aastat pärast ala asutamist kaalub valitsus looduskaitseala vähendamist pea poole võrra. See seab ohtu seal elavad 130 erinevat linnuliiki ja 17 liiki imetajaid.
Nigeeria looduskaitseala (Termit and Toumma National Nature Reserve) on üks viimaseid inimtegevuseta piirkondi Sahara kõrbes. Seal elab 130 erinevat linnuliiki ja 17 liiki imetajaid, sealhulgas kriitliselt ohustatud antiloobi liik addaks (Addax nasomaculatus). Paraku seab nafta kaevandamine selle varjupaiga ohtu.
Looduskaitseala pindala hõlmab 100 000 ruutkilomeetrit kõrbe ja madalmägesid Sahara põhjaosas. Ala on kolm korda suurem kui Belgia ja sama suur kui USA ühendriik Maine. Termit and Toumma National Nature Reserve on ka UNESCO poolt tunnustatud kaitseala.
Tänavu 26. juunil, seitse aastat pärast asutamist, teatas aga Nigeeria ministeerium, et looduskaitseala piire muudetakse ja territooriumi vähendatakse 45 000 ruutkilomeetri ehk pea poole võrra.
Pargi juhataja Sébastien Pinchon oli šokeeritud. Nimelt oli alles mõni kuu varem, 5. novembril 2018, allkirjastatud lõplik otsus usaldada kaitseala juhtimine prantsuse mitteriikliku organisatsiooni Noé kätte. Pinchoni sõnul töö kaitseala haldamiseks alles käib – ehitatakse maju, ostetakse kokku sõidukeid, palgatakse töölisi. Ala ulatuslikkuse tõttu võtab selle täielikult hallatavaks muutmine aega terve aasta või lausa kaks.
Hiina riiklikul nafta- ja gaasikompaniil (CNPC - China National Petroleum Corporation) on kaitseala väikesel maatükil kaevandamisõigused, kuid kõigile ootamatult kehtestati nende ala ulatuslik laiendamine. Need 45 000 ruutkilomeetrit, mida valitsus soovib looduskaitsealalt ära võtta, on ka liikide põhiliseks asualaks, kus elab teiste hulgas ka vähem kui 100 järelejäänud isendiga liik addaks, samuti kabegasell (Nanger dama).
Valitsus on küll lahenduseks pakkunud sama suure ala lisamise läänepoolsele piirile, kuid Pinchoni sõnul puudub sellel ökoloogiline väärtus. Alates CNPC kaevandustöödest 2010. aastal on addaksi populatsioon plahvatuslikult kahanenud. Sõjaväeüksused, kes kaitsevad CNPC kaevanduslaagreid, tegelevad nimelt salaküttimisega ja seetõttu on addaksid juba väljasuremisohus. Valitsus ja sõjaväe ametnikud pole kahjuks olukorrale reageerinud. Hiinlased saaksid sealsele salaküttimisele lõpu teha, kuid ka neid ei paista see huvitavat.
Pinchon arvab, et nafta kaevandamine ja looduskaitseala saaksid koos eksitsteerida, kui seda tehtaks rahvusvaheliste standardite järgi nagu Hiinas. Paraku on aga raporteeritud lekkivate torude juures mürgistuse saanud kariloomadest ja surnud lindudest, kõrbe reostamisest prügiga, puude maha võtmisest ning massilist trühvlite korjamisest, mis on addaksi põhiline veeallikas.
Looduskaitseala nõunik John Newby usub, et Nigeeria vajab nafta kaevandamist, aga seda saab teha ilma keskkonda hävitamata ning looduskaitseala vähendamata. Kui Hiina soovib kaevandustöid teha teistes riikides, siis peavad nad seda õppima tegema ilma kahjudeta. Valitsuse poolt väljapakutud maade vahetamine ei ole lahendus.
Allikas: news.mongabay.com
