Eesti loomakaitse selts: mõni arvab, et neljajalgsel ei ole vaja muud kui varjualust ja paar korda nädalas süüa
Sellel suvel on Eesti Loomakaitse Selts (ELS) puutunud kokku mitmete juhtumitega, kus loomaomanikud soovivad lemmikust loobuda.
Hülgamiste arv suureneb veelgi, kui inimesed pöörduvad oma suvekodudest tagasi linna. ELS tuletab meelde, et lemmiklooma võtuga kaasneb vastutus looma heaolu ees ja kutsub inimesi üles märkama hüljatud lemmiklooma.
Inimestel on erinevad põhjused, miks nad oma loomast loobuvad. Mõned neist on kindlasti ka ettenägematud ja ei ole paremat lahendust kui lemmiku ära andmine. Kuid tavalised on juhtumid, kus loomaomanikud ei saa oma lemmikloomaga enam hakkama või toimuvad elumuutused, kuhu looma kahjuks ei osata või ei taheta ära mahutada. Loomakaitsjad puutuvad palju kokku ka juhtumitega, kus loom jäetakse üksi elama suvilasse või lahkunud sugulase koju. Arvatakse, et neljajalgsel ei ole vaja muud kui varjualust ja paar korda nädalas süüa.
„Kahjuks leidub endiselt palju inimesi, kes võtavad looma pigem emotsiooni ajendil kui läbimõeldud otsuse järel. Mis tähendab, et ei mõelda kas on aega loomaga tegeleda, teda koolitada ja sotsialiseerida, kas jätkub vahendeid pakkuda loomale kvaliteetset toitu ja vajalikku arstiabi. Samuti kas ollakse valmis elumuutuste korral arvestama ka oma loomaga. Seda kõike läbimõtlemata juhtubki, et esimeste takistuste tekkimisel antakse lemmik ära või lausa hüljatakse. Harvad ei ole ka juhtumid, kus loom jäetakse üksi aianurka, ilma hoolest ja tähelepanust,” kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro.
Hüljatud ja hulkuvad loomad on endiselt suureks peavaluks kohalikele omavalitsustele ja loomadega tegelevatele mittetulundusühingutele. Üksnes Harjumaa omavalitsustel kulus eelmisel aastal hulkuvate loomadega tegelemisele kokku peaaegu 200 000 eurot. Siinkohal tasub arvestada, et omavalitsused tasuvad hulkuvate loomadega seotud kulutused ainult 14 päeva jooksul, edasise tasuvad juba varjupaigad ise. Lisaks teevad kulutusi mitmed teised loomi abistavad organisatsioonid. „Hulkuvate loomade probleemi vähendamine ei ole peadmurdev ülesanne, lahendused on olemas, vaja on vaid otsuseid ning vastutustundlikke praeguseid ja tulevasi loomaomanikke. Üheks osaks lahendusest on ka lemmikloomade kiipimise ja ühtsesse registrisse registreerimise kohustuse kehtestamine,” lisas Midro.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub üles läbi mõtlema looma võttu ja lemmiklooma võttes olema valmis tema eest vastutama igas olukorras. Lisaks tuletab selts meelde, et lemmiklooma, sealhulgas ka kassi, koht ei ole tänaval ega metsas ja palub teatada seesugusesse olukorda sattunud loomadest ELSi infoliinile 5267117, info@loomakaitse.ee või kohalikku varjupaika.
