KUI MINU KOER | mida teha, kui koera hingeõhk haiseb?
Arvatakse, et 85%-l lemmikutest esineb kolmandaks eluaastaks periodontaalhaigus. Periodontaalhaiguseks kutsutakse paljusid igemehaigusi, näiteks gingiviiti, mis on igemepõletiku kergem vorm. Sagedamini kasutatakse seda terminit siiski raskema, igemehaiguse teise staadiumi ehk periodontiidi iseloomustamiseks. Periodontiit on kompleksne krooniline hammast ümbritsevate kudede põletik.
Periodontaalhaigus algab siis, kui bakterid moodustavad toiduosakeste abil hambale katu, mis süljes olevate mineraalidega moodustab omakorda kivi. Bakterid liiguvad ka igemetaskutesse ja nii tekib igemepõletik ehk gingiviit. Igemetaskutest liiguvad bakterid edasi sügavamale ja hävitavad lõpuks hammast toetava koe (periodontiit), mis võib viia lausa hamba väljakukkumiseni. Bakterid võivad vereringe kaudu kahjustada ka neere, maksa ja südant.
Vältimaks periodontaalhaiguse teket ja kulgu tuleb juba maast ja madalast nii koerte kui ka kasside hammaste eest hoolitsema hakata. Periodontaalhagused teevad loomale palju valu. Võime kõik ette kujutada, mis tunne on, kui hammas valutab, seega on oma lemmiku hammaste eest hoolitsemine ülitähtis!
Sümtomid
Halb hingeõhk, suurenenud ilavool, suu nühkimine vastu muru, põrandat või vaipa, raskused närimisel ja liikuvad või lausa puuduvad hambad - need on sümptomid, mis hambaprobleemidele viitavad. Enamikel juhtudel vajab lemmik siis juba loomaarsti sekkumist. Hambaid puhastatakse kliinikus, kui loom on narkoosis.
On mõningaid asju, mida omanik saab teha, et vähendada või ära hoida oma lemmikul hambakatu ja kivi teket ning periodontaalhaiguseid:
1. Hammaste regulaarne harjamine
Kassi ja koera hambaid tuleb harjata iga päev. Soovitatav on kasutada pehmete harjastega hambaharja. Lemmikloomapoodides ja loomakliinikutes on müügil erineva suurusega harju nii kassidele kui ka koertele. Samuti on saadaval näpuharjad ja spetsiaalsed hammaste puhastamiseks mõeldud lapid.Igaüks leiab endale sobiva vahendi.
Harjamisel võiks kasutada ka hambapastat. Inimeste jaoks mõeldud pasta loomadele ei sobi, sest alla neelates on see loomadele mürgine ja suud loputama ei ole võimalik õpetama ka kõige tublimat koera. Enamus lemmikloomadele mõeldud hambapastasid sisaldavad ensüüme (näiteks laktoperoksidaas ja glükoosi oksüdaas), mis reageerivad süljega ja annavad süljele antibakteriaalseid omadused. Lemmikloomade hambapastad on enamasti ka maitsestatud ja nii ei tundu harjamise protseduur koerale üleliia ebameeldivana ning võib olla isegi preemia eest.
2. Õige toit
Kuivtoit on hammastele parem kui pehme toit. Õige suurusega krõbin toimib nagu hambahari, mis mehaaniliselt hambaid puhastab. Kliinikutes on saadaval spetsiaalsed hammaste tervishoidu toeatavaid krõbinaid. Spetsiaalse struktuuri ja suuruse tõttu ei purune need nii kergesti ja kiiresti, mistõttu jõuab iga krõbin hammast rohkem nö puhastada.
3. Närimiskondid ja maiused
Lemmikule tasub aeg-ajalt pakkuda ka spetsiaalseid maiustusi, mis on hammaste puhastamiseks mõeldud. Need toimivad pigem koerte peal, kuid leidub ka kasse, kes närimist armastavad. Kindlasti soovitan küsida loomakliinikust nõu, milliseid närismikonte loomale pakkuda, sest enamus neist ei toimi nii nagu need peaks.
Olemas on ka mänguasju, mille närimisel koerad ja ka kassid peaksid oma hambaid mehaaniliselt puhastama. Siinkohal peab jälgima, et lemmik ei näriks mänguasju katki ega neelaks neid alla.
4. Toidulisandid.
On olemas toidulisand, mida lisatakse joogiveele. Toidulisandis olev vetika toimeaine satub söömisjärgselt seedesüsteemi, mõjutab sülje koostist, hambakatu kinnitumist hammastele ja pehmendab juba tekkinud hambakattu, lisaks väheneb bakterite hulk suuõõnes. See on väga individuaalne, kas kass või koer üldse joob vett, kuhu on midagi segatud. Seega see meetod ei sobi kindlasti kõikidele lemmikloomadele.
Neist variantidest kõige parem on siiski hammaste regulaarne harjamine ja sellega tuleks alustada juba varakult, et lemmikloom protseduuriga ära harjuks ja võtaks seda kui loomulikku osa igapäevastest tegevustest.
