Maasikakarva leopard on päriselt olemas: üliharuldane kaslane jäi kaamerasse
Lõuna-Aafrika Thabo Tholo metsloomade kaitsealal jäädvustati kaameraga uskumatult haruldane maasikakarva leopard, kui ta maiustas elektritormi ajal hukkunud kaelkirjaku rümbaga.
„See on üks maailma kõige haruldasemaid värvivariante ja viimase paari kuuga oleme seda emaslooma mitmel korral oma kaamerapüünisega tabanud,“ kirjutas Black Leopard Mountain Lodge oma Facebooki postituses.
„Kaamera videomaterjali läbi vaadates olime šokeeritud, leides selle unikaalse kaslase keset päeva rümba kallal toimetamas.“
Nende andmetel jäädvustati kuldne leopard esmakordselt kaamerasse 2015. aastal, kuid seda hoiti avalikkuse eest saladuses. Eksperdid jälgisid aastaid tema igat sammu ja hoolitsesid selle eest, et loom turvaliselt täiskasvanuikka jõuaks.
Selle maasikakarvalise leopardi muudab ainulaadseks tõenäoliselt erütrismiks nimetatav geneetiline mutatsioon, retsessiivne geen, mis sarnaneb albiino-loomadel avalduva geeniga, kuid asendab selle asemel normaalse pigmendi (antud juhul leopardilaikudes näha oleva musta) puudumise ülekaaluka punase pigmentatsiooniga.
Inimestel võib erütrism mängida rolli punaste juuste ja tedretähnide puhul, kuid seda seisundit on nähtud kogu loomariigis. Suurbritannias neli aastat tagasi kinnipüütud roosa emane rohutirts näitab erksaid roosa tooni varjundeid, samas kui metsikus looduses on nähtud eredavärvilisi heinaritsikaid. 1982. aastal avaldatud uuringus kirjeldati teatud tüüpi salamandrit (Plethodon cinereus), kes elutseb USA kirdeosas ja kes ilmutasid erütrismi märke potentsiaalse heidutusena röövloomade eest, olles sinakashallid. Koguni ühel salamandril neljast oli ebaharilik pigmentatsioon, et jäljendada potentsiaalselt „punaseid, kahjulikke ja mürgiseid“ loomi. Samamoodi on täheldatud erütristlikke mune nii kajakate kui ka tiirude populatsioonides.
Kuid erütristlikud leopardid (Panthera pardus) on looduses erakordselt haruldased, kellest vaid paari kohta on olemas kirjalikud tõendid. 2016. aastal avaldatud uuringu järgi leiti neist viis Indiast. Samal ajal registreerisid teadlased selliste punakakarvaliste leopardide levikut kahes Lõuna-Aafrika piirkonnas, sealhulgas Thaba Tholo kaitsealal. Nad leidsid, et sealsest 28-st leopardist vaid kahel - ehk veidi üle 7 protsendi - esines selliseid värvivariatsioone.
„Leopardide geograafilistes populatsioonides on karvkatte värv väga varieeruv,“ kirjutasid autorid omal ajal. Kuivematel aladel elavad loomad on üldiselt kahvatut värvi, aga need, kes elavad metsades, on tumedamat tooni ja tiheda mustriga. Arvatakse, et need mustrid vastavad erinevatele taimestiku tüüpidele ja valgustasemetele, et varjata looma saakloomade ja võib-olla ka teiste röövloomade eest.“
Ehkki autorid hoiatavad, et nende vastus on „väga spekulatiivne“, pakuvad nad välja, et piirkonna erütristlike leopardide kõrge tase võib kajastada vangistusest põgenenud või aretusprogrammidest vabastatud leoparde, mis võiks täiendavalt selgitada, miks leopardidel on värvimorfiseeriv geen. Uuringu ajal aretasid Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa ulukirantšot trofeejahiks leoparde. Kuid populatsiooni killustatus ja eraldatus võisid vähendada populatsiooni suurust, mis tähendab, et geenid kanduvad tõenäolisemalt edasi järgmistesse põlvkondadesse.
Allikas: iflscience.com
