KÄPAD TÖÖL | Villu võib kandideerida Eesti kõige suurema kontorikoera tiitlile
Thermorys töötab üle poole tuhande inimese ja olgugi et töötajaid on palju ning tootmisharusid asub üle kogu maailma, on neljakäpalisi kolleege seal ettevõttes vähevõitu. Loo alevikus asuvas kontoris käib tööl vaid kaks koera ja needki kuuluvad ühele omanikule. Personalijuht Lea kasvatab korteris taani dogi ja itaalia mastifit, keda ta kolleegide tungival soovil kordamööda ka kontorisse toob. Villu ja Rena on väga erilised koerad ja ega selliseid staare korraga ühe katuse alla palju ei mahugi.
Taani dogi Villu on 14-kuune ja kontoris kaasas hakkas ta käima juba kahekuusena, kohe pärast seda, kui Lea ta võttis ja sellega oma pikaaegse unistuse lõpuks täide viis. Kuigi Lea teine koer, itaalia mastif Rena, on juba 4-aastane, oli Villu see, kes kontorikoerte traditsiooni ettevõttes alustas. Lea hakkas Villut tööle kaasa võtma, sest nii oli lihtsalt palju mugavam. „Kuna kutsikat pidi mitu korda päevas söötma ja õue laskma ning kontorist keset päeva koju ikka ei sõida, siis oli mul mugavam ta hommikul lihtsalt kaasa võtta,” meenutas Lea esimesi päevi, kui Villu kontorisse tuli. Ta võeti kohe avasüli vastu ja ühtegi tüli sellest ei tekkinud. Nüüd on Villu juba üle aasta Thermorys töötanud ja temast on saanud sealse pere liige. Kahte koera Lea üldjuhul korraga kaasa siiski ei võta. „Siis läheb asi hulluks, nad mürgeldavad päev otsa ringi ja nii on keeruline tööd teha,” räägib Lea ja lisab, et ka jalutamas käib ta koertega pigem ükshaaval: „Villu ja Rena on kahepeale kokku üle saja kilo ja ega neid koos naljalt kinni ei hoia.”
Thermory on loomasõbralik ettevõte. Ka teistel töötajatel on kodus lemmikloomi, kuid keegi neist siiski tööl ei käi. „Kolleegidel on juba vanemad koerad ja neil on see kontorieluga harjumine keerulisem,” arvab Lea ja loodab, et tulevikus saab Villu kontorisse ka mõne sõbra. „Jutud juba käivad, et nii mõnigi kolleeg plaanib endale koera võtta,” on ta elevil.
Kui Eestis on koera tööle kaasa võtmise komme alles lapsekingades, siis USA-s asuvas Thermory tootmisharus käib tööl palju rohkem koeri, teab Lea rääkida. „Seal on see komme palju paremini sisse juurdunud,” tõdeb ta ja lisab, et on seal näinud nii mopse, beagle’eid kui ka kuldseid retriivereid.
Villu on aga siinne staar ja tema jaoks ei ole terve koerapere esindamine mitte mingisugune probleem. Ta on vaatamisväärsus omaette! Olgugi et Lea võtab Villut kaasa enamasti ainult ühel päeval nädalas, pärivad kolleegid Villu järele igapäevaselt. Oma lustliku loomuga võlub ta ära ka kõik kliendid, kes Loo aleviku tootmisüksusesse satuvad.
„Kui Villu veel kutsikas oli ja meie kommertsdirektor Katrin tootmisüksuses klientidega ringkäiku tegi, siis viis ta nad alati ka Villu juurde, tutvustades neile ettevõtte kõige tähtsamat isiksust,” meenutab Lea. „Kliendid arvasid siis, et kohtuvad nüüd kõrges eas auväärt juhtkonnaliikmega ja nende üllatus oli väga suur, kui hoopis Villu neile saba liputades vastu jooksis.”
Igapäevaselt püsib Villu ikkagi Lea kabinetis, kus tal on pehme pesa, värske joogivesi, mänguasjad ja muud head-paremat. Töö tegemist ta ei sega. Peamiselt ta magab ja vahel tuuseldab ka omaette ringi. Koosolekutel käib Villu samuti alati kaasas. Hoolimata oma suurusest on Villu väga memmekas ega kaota Lead hetkekski silmist. Vahel meeldib Villule ka valvata, siis haugatab ta iga väiksemagi piuksu peale. Teinekord jällegi on ta energiat täis ja kalpsab pool päeva mööda kontorit ringi, varastades aeg-ajalt diivanitelt patju ja tassides neid endale pessa. Mõnikord on Villul ka hall esmaspäev ja mõtted uitamas, siis veedab ta terve päeva sügava mõmina saatel magades – iga päev on natukene erinev.
Hoolimata oma suurusest arvab Villu, et ta on sülekoer. „Mulle tundub, et mida suurem on koer, seda väiksemaks ta ennast peab,” naerab Lea, kui Villu talle jälle sülle potsatab. 50 kilogrammi ja õite pikk kere pole mingi probleem tugitooli ära mahutada. Kuna Villu käib vabal ajal ka võimlemistrennis, siis on ta selles ronimises kohe eriti osav.
Kontoris on koertel kindel roll. Villu on tõeline stressimaandaja ja toob kõigile töötajatele naeratuse näole. Lea sõnul paneb ta kontoriinimesed end ka rohkem liigutama. Vahel nad mängivad Villuga ja vahel käivad ka jalutamas.
„Natukene on inimlikkust juurde tulnud ja Villu ühendab inimesi,” usub Lea ja tõdeb, et tööjuttudest saavad tihti koerajutud ja tänu Villule on ta ka kolleege palju paremini tundma õppinud. „Nüüd tean, mis loom kellel kodus on, mis on nende nimed jne.”
Rena on iseloomult jällegi iseseisvam ja käib rohkem maja peal omaette ringi uitamas. „Ta on lustlik, kuid võib vahel ka natukene kiuslik olla, sest mõnikord meeldib talle kolleege paari haugatusega ootamatult üllatada. Näiteks võib ta keset jalutuskäiku ümber pöörata ja lõbusalt haugatada,” räägib Lea ja lisab, et Renale meeldib ka jala peale istuda. „Kui tal selleks võimalus avaneb, siis istub ta oma raske tagumikuga alati kellegi jala peale.”
Villu käib Leal ka tootmises kaasas. See jalutusring on osa nende iganädalasest rutiinist. Kui Villuga läbi tootmishoonete jalutada, tulevad kõik, kel vähegi aega, Villut tervitama ja talle pai tegema. „Iga kord, kui me sealt läbi jalutame, on näha, kuidas töötajatel tuleb vargsi naeratus näole, kõik on Villut nähes elevil,” räägib Lea. Villu on väike päikesekiir nende tegusas päevas.
Kuna Lea tahab Villust ka teraapiakoera kasvatada, siis on hea, et Villu on tootmismüraga harjunud ega tee sellest üldse välja.
Kui palju sellise suure koera ülalpidamisele üldse kulub? Liites kokku kõik näitusereisid, näituse- ja võimlemistrennid, arstivisiidid ning toidukulud ja jaotades need kuude peale võrdselt ära, arvab Lea, et 200–300 eurot tuleb ühes kuus ikka ära. Ja Villu ei ole ju Lea ainus koer. Koerte ülalpidamisele kulub tal omajagu, aga see kõik on seda väärt, Villu ja Rena on erakordsed koerad.
Purina sarjas „Käpad tööl” on ilmunud mitmeid artikleid, mis räägivad tööl käivatest kassidest ja koertest. Loe lugusid SIIT. Purina kutsub kõiki koeraomanikke, kelle lemmik käib tööl kaasas, sellest meile teada andma. Nii saame teieni tuua veel rohkem vahvaid lugusid.
