Kassiabiorganisatsiooni Cats Help MTÜ hoole all oli pisikene kassipoeg, kes leidis endale kodu, kuid ei jõudnud seal kaua olla, kui ühing sai teate, et kassikene oli kadunud. Selgus, et kass oli uues kodus pugenud wc seinakappi, mööda seda üles roninud ja lõpuks lahtisest ventilatsiooniaugust sisse pugenud. Märgates juhtunut, läks kassi omanik kohe korteriühistu esimeest otsima, et uurida, kuhu kass sealt kaudu sattuda võib ning kuidas loomake tagasi koju aidata.

Kass oli ventilatsioonitorude rägastikus kinni. Mitte keegi ei teadnud, kuhu ta võis pugeda.

Samal ajal oli kass mööda kitsast ventilatsiooniava roninud üles maja katusele, kus oli peamine, suur ventilatsioonišaht. Kohale kutsuti päästeamet, kes tõstis šahti kaitsnud suure betoonist katuse pealt ära ja eemaldas võred, et kass kätte saada. Nad proovisid teda püüda, kuid selle peale sattus niigi hirmunud kassipoeg paanikasse ja kadus silmist. Kuhu ta kukkus, seda ei teadnud keegi.

Sel hetkel ei olnud päästeametil enam midagi teha, sest kassi asukoht oli teadmata. Ta võis olla ükskõik kus. 9-kordses kortermajas, kus on üle 200 korteri, oli peidukohti palju. Seal oli mitmeid ventilatsioonišahte, kõik omavahel ühenduses. Selgus, et peamisel ventilatsioonišahtil, kuhu kassipoeg lõpuks sai, oli omakorda kolm püstloodis šahti, mis kõik keldrikorruseni välja viisid. Ka igas korteris oli kolm ventilatsiooniava, mis lõpuks peamisesse šahti välja viisid. Olukord oli üsna lootusetu.

Ventilatsioonišaht

Kassiabiorganisatsiooni Cats Help liikmed tulid värskele kassiomanikule appi. Üle kontrolliti kelder ja kõik šahtid, kuhu ligi pääses. Kahjuks ei olnud majal kaasaaegseid ventilatsioonisüsteemide plaane, mistõttu oli keeruline kassikest üldse kusgilt otsida. "Kuigi me käisime kortereid läbi ja palusime inimestel restid eest ära võtta ja kuulata, ehk on kuskil kuulda kassi näugumist või siis mingit krabinat, olid paljud korterid tühjad ja neisse ei saanud kuidagi ligi," räägib vabatahtlik meeleheitest, mis neid tol hetkel valdas. Valgustati läbi nii mitmeid käike, kui see võimalik oli. "Oli elanikke, kes kiisule ja meile kangesti kaasa elasid ja olid väga sõbralikud ning koostööaltid, kuid oli ka äärmiselt ebameeldivaid ja lausa pahatahtlikke inimesi, kel ei olnud ei sooja ega külma ei kassist ega sellest, et me teda aidata ja leida püüame," rääkis vabatahtlik ja lisas, et kass tuli leida nii ehk naa leida, vastasel juhul hakkab ventilatsioonisüsteemis surnukeha hais levima, kuid ka see ei huvitanud mõnd elanikku.

Olime juba kindlad, et "päästame" surnud kassi. Seitse päeva oli tema kadumisest möödas.

Samal ajal, mil vabatahtlikud ja juhatuse liikmed nuputasid, kuidas kassi leida, tiksus aeg halastamatult peale. Väikene kassipoeg oli juba mitu päeva söömata-joomata ning keegi ei teadnud, kus ta olla võis. Vabatahtlikele tuli appi meesterahvas, kel olid maja ventilatsioonisüsteemidest oma koopiad ja nende abil loodi joonised, et kassi leidmist hõlbustada. Edasi keskenduti vaid korteritele, kus kass loogiliselt võttes olla võiks, kuid otsingute käigus selgus, et nii mitmeski korteris olid ventilatsiooniavad kinni ehitatud ja ligipääs neile puudus.

Vabatahtlikke, kes meeleheitlikult kassi leida püüdsid, tabasid mitmed tagasilöögid ja mured ning olukord näis üsna lootusetu. Tundus, et ei üht- ega teistpidi ei saa kassikest kätte. Töid takistas ka asjaolu, et keegi ei saanud kassi päevad läbi otsida. Päeval ei olnud ka majaelanikke kodus.

Suheldi veterinaar- ja toiduametiga (VTA) ning kohale telliti torumees, kes sondi abil šahte veelkord üle valgustada püüdis. Kahjuks ei andud ka see tulemust ja mitte midagi muud ei saanud teha enne, kui oli teada kus kass on.

Seitse päeva oli kassi kadumisest möödas, kui otsustati seesama torumees uuesti kohale kutsuda. "Ehk saab ka korteriteni viivaid ventilatsioonikäike pisut paremini läbi valgustada," mõtlesid vabatahtlikud, kes olid juba lootuse kaotanud. "Me olime selleks ajaks juba kindlad, et me "päästame" surnud kassi, sest keegi meist ei uskunud enam, et kass veel elus on," rääkis vabatahtlik. Vabatahtlikud palusid elanikel korteri ventilatsiooniavade juurde pisut toitu ja vett panna. Nad lootsid, et ehk meelitab see kassipoja kohale. Kahjuks aga ei olnud mitte keegi kassi näugumist ega küünte klõbinat kuulnud.

Lõpuks tuli ühistu esimees uuele mõttele: "Ehk ei vii kõik kolm püstloodis šahti samasse kohta, kuhu viib peakäik?" Ventilatsioonišahtiga seotud keldri seintesse puuriti väikesed augud, et sond neist läbi mahuks ja katse-eksituse meetodil kassike üles leida. Pärast mõnda aega katsetamist ja otsimist leitigi sondi abil kass üles. Vabatahtlikud meenutavad avanenud vaatepilti: "Rõõmu sellest ei olnud, sest kass ei liigutanud end. Kuigi me olime juba valmistunud, et päästame surnud kassi, siis see vaatepilt tegi siiski väga kurvaks." Kätte aga oli vaja kass saada ja nii puuriti auk teemantpuuri abil suuremaks. Siis juhtus ime. Puurimistööd lõpetanud töömeestele vaatasid vastu kaks säravat silma. Kass oli elus!

Sondiga tehtud pilt. Nii vähe ruumi oli kassil liikumiseks.

Kiisu viidi kiirelt Loomade Kiirabi kliinikusse, kus ta kohe ka tilgutite alla pandi. Kassile tehti rahustav süst ja vaadati ta põhjalikult üle. Välisel vaatlusel selgus, et kassil on õhkrind, mis tekkis kukkumise tagajärjel. Tänaseks on see juba alanenud. Röntgenpilt näitas, et kõik luud olid kassipojal terved. Vigastusi oli, kuid need olid pisemad. Ka tehtud vereproov näitas vaid pisikesi kõrvalekaldeid ja põletikku, mida hetkel ravitakse, kuid see on arusaadav, kui loom oli nii pikalt olnud söömata ja joomata. Kõik organid olid kassikesel terved.

Kangelane kliinikus taastumas.

Kass saab kindlasti terveks ja peale seda šokki pääseb ta taas oma kassipojapõlve nautima, kuid kassiabiorganisatsioon Cats Help peab tasuma kõik arved, mida see päästeoperatsioon endaga kaasa tõi.

Kui Sinul on võimalik seda vaprad kassipoega aidata ja organisatsiooni tehtud töö eest tänada, siis on Cats Help vabatahtlikud tänulikud iga annetuse eest, mis jõuab MTÜ Cats Help arveldusarvele.

MTÜ CATS HELP
EE742200221071322431

Kass enne õnnetust hoiukodus.

See oli õpetlik ja õnneliku lõpuga lugu, millest on igal kassiomanikul nii mõndagi õppida. Kassipojad on leidlikud. Kui oled võtmas kassi või sul juba on kass, siis vaata hoolega üle kõik augud ja avaused ning veendu ega kass ei saa kuhugi sisse pugeda. On üsna uskumatu, et see kass need seitse päeva üle elas ja terveks saab. "Nagu näha, ei ole kassi mõtet matta ennem, kui oled veendunud, et teda ei ole enam elavate kirjas," õpivad sellest ka vabatahtlikud. Kassid on uskumatult tublid võitlejad ja võivad nii mõnigi kord meid üllatada.

Organisatsiooni tegemistel ja abivajavatel kassidel saab silma peal hoida ka Facebooki kaudu. Nende lehe leiad SIIT.