Koerakoolitaja Kati Ernits: koerte mänguväljakul käies tuleks olla ettevaatlik
Ilmselt kasutusmugavus ongi üks põhjusi, miks aedikud koeraomanike seas nii populaarsed on. Aedikutes käiakse regulaarselt, sest seal saab koer liikuda ilma rihmata. Tavapärase jalutuskäigu ajal kipuvad paljud koerad rihmas tirima ja see on omaniku jaoks sageli ebamugav. Lisaks on koeral võimalik aedikus suhelda ka teiste koertega ilma, et koeraomanik peaks muretsema koerte plehku panemise pärast. Koera järelt koristamine on samuti mugav, sest üldjuhul on aedikutes kohapeal olemas nii kakakotid kui prügikast. Tänaval liigeldes on prügikastidest sageli puudus ja seepärast tuleb aeg-ajalt kakakotti käes tassida. See muudab aga jalutuskäigu ebamugavamaks.
Jalutusplatsil on koertel võimalik omavahel suhelda ning õppida eluks vajaminevaid sotsiaalseid oskusi. Lisaks on see osaldele koertele ka meeldiv tegevus. Aediku külastamine annab ka koeraomanikule võimaluse näha paljusid teisi koeri, suhelda teiste koeraomanikega ning jagada kogemusi. Tekib võimalus suurendada oma teadmisi koerapidamisest ning õpetamisest.
Aediku kasutamisel on ka ohukohad, millele tasub tähelepanu pöörata.
Väike kinnine territoorium soodustab koertel konfliktide tekkimist. Koerad vajavad palju liikumist ja kõige loomulikum viis on liikuda edasi, nuusutada maas olevaid uusi põnevaid lõhnu. Aedikutes sellist võimalust ei ole ja kui ühel hetkel väikse territooriumi „uudised“ on loetud, siis peab koer oma üleliigse energia kuhugi mujale suunama. Tavaliselt otsivad nad siis üksteise kontakti. Paljud koerad ka mängivad ja nende omavaheline suhtlus on meeldiv kõigile osapooltele. Iga kord see aga nii ei ole.
Juhul kui aedikusse sattuvad kokku koerad, kes omavahel väga hästi ei klapi, siis väikesel ja piiratud territooriumil tekib konflikt palju kergemini kui näiteks metsas koos jalutades ja liikudes. Tavaolukorras, kui koer saab vabalt liikuda on tal palju lihtsam konftlikti vältida, ta liigub eemale. Väiksel territooriumil seda võimalust ei ole ja selleks, et ebameeldivast olukorrast pääseda, võib koer ka teist rünnata.
Konfliktide tekkimist mõjutab ka koerte liikumisviis. Aedikutes koerad tihti galopeerivad. Galopijooksu ajal hakkab aga koera keha tootma adrenaliini ja koer muutub automaatselt ärevaks. Ärevusseisundis tekivad igasugused probleemsed käitumised palju kergemini kui rahuseisundis. Jalutuskäikude ajal koerad enamasti kas jooksevad traavis või veidi väsinuna osad ka longivad. Mõlemad liikumisviisid aitavad koeral pigem ärevust maandada. Seepärast tekib edasi liikudes, mil koeral on võimalik keskenduda ka muudele meeldivatele asjadele (lõhnad), vähem konflikte.
Liiga sage jalutusplatsil käimine soodustab ärevushäire tekkimist.
Nagu eelpool juba kirjeldatud sai, aedikus koerad enamasti galopeerivad, ajavad üksteist taga ja mängivad, siis tuleb tähele panna, et kõikide nende tegevuste ajal on koer ärevas meeleseisundis. On teada fakt, et mida kauem koer kindlalt käitumist ja meeleseisundit kogeb või praktiseerib, seda enam see kinnistub. Sageli hakkab see süvenema ja samad käitumismustrid kanduvad üle ka teistesse olukordadesse.
Näitena võib tuua, et kui koer puutub teiste koertega valdavalt kokku vaid aedikus mängides, võib juhtuda, et koeral tekib arusaam, et kõiki koeri tulebki koos olles taga ajada ja nendega ringi joosta. Paraku aga kõik teised koerad seda ei soovi või mõnes teises olukorras lihtsalt ei ole võimalik koeri mängima lasta. Lõpuks muutub koeraga liiklemine teiste koerte läheduses väga raskeks, sest koer muutub teist koera nähes automaatselt ärevaks ning ei saa aru, miks teda teise juurde ei lasta.
Jalutusplatsil käies tuleks järgida mõnd olulist momenti:
1. Vali eelkõige koeraomanikke, kellega koos aedikus käia.
Koerte suhted on ajas muutuvad. Noorena kõigi suur sõber olnud koer ei pruugi täiskasvanuks saades seda enam olla. Täiskasvanueas tekivad ka konkurentsi suhted. Inimesel on sageli keeruline koerte suhtlusest aru saada, kas koertel omavahel klapib või on tekkinud juba väike pinge. Elus tekivadki vahel konfliktid. See on loomulik. Koeraomaniku vastutus on aru saada, mis täpselt toimus ja leida kõigile osapooltele sobilik lahendus.
Paraku võivad koeraomanike põhimõtted olla väga erinevad. Enne, kui koerad omavahel suhtlema lastakse, on soovitav ka teise inimesega tutvuda ning uurida üksteise põhimõetete ja treeningmeetodide kohta. Konflikti tekkimisel ei ole enam aega üksteisele enda arusaamasid tutvustada, vaid siis tuleb tegutseda. Koerad õpivad vaid seda, mida inimene võimaldab neil õppida. Väga keeruline on konflikti puhul koeri aidata või distsiplineerida, kui ühe koera omanik mitte mingisugust vastutust ei võta.
2. Aedikusse saab vaid omaniku loa peale.
Sageli lastakse tiriv koer kohe aedikusse sisse ja kohe teiste koerte juurde. Kasulikum oleks koerale õpetada, et enne kui ta teiste koertega mängima saab, tuleb tal omaniku heaks mõni käsklus täita. Seda võib teha koos toidumaiustega, et koeral oleks lihtsam olla kuulekas. Kuna söömine ja toit üldjuhul ka rahustavad koera, siis aitab see koeral ka pisut maha rahuneda enne, kui ta aedikusse sisse saab.
Harjutusi tee väljapool aeda, siis ei tule teised koerad segama. Vastasel juhul on olukord koera jaoks juba liiga raske. Keskendumine omanikule õpetab koerale seda, et inimene otsustab selle üle, kas koer saab mängima või mitte. Samuti õpetab see koera keerulises olukorras rahunema – head asja saab vaid siis, kui koer on rahunenud.
3. Peale aedikus käimist tee väike jalutuskäik roheluses.
Peale aedkus käimist tuleks teha üks lühikene jalutuskäik, et koer saaks nuusutades rahuneda. Sedasi jääb talle aedikus käigust pigem rahulik mälupilt. Kui aga aedikust tulles pannakse koer kohe autosse ja viiakse koju, siis võib talle teiste koertega koos olemisest jääda ärev mälestus.
Kasulikum oleks muuta koera mälupilti selliselt, et sündmusest jääks rahulik mälestus. Viimasena toimunud tegevus ja seisund kinnistub üldjuhul kõige tugevamini. Seepärast tasub ärev koer alati maha rahustada. Aedikus sees on seda keeruline teha, mistõttu tuleks aedikust lahkuda ja minna mujale jalutama.
Koerteaedikud võivad olla väga hea võimalus pakkuda koertele linnakeskkonnas turvalist sotsialiseerimise ja meeldiva tegevuse võimalust. Oluline on meeles pidada, et koerad võivad aedikutes õppida ka väga mitmeid ebameeldivaid käitumismustreid. Samuti on oluline, et koeraomanikud austaksid teiste koeraomanike põhimõtteid ja arvamusi. Seepärast on kasulikum omavahel suhelda enne, kui koerad suhtlema lubatakse. Kui inimene võtab vastutuse ja loob koertele meeldiva ning turvalise keskkonna, siis koertel on alati tore ja suuri probleeme ei tekigi. Kahjuks koerad sageli iseseisvalt sellise keskkonna loomisega hakkama ei saa.
