Rebased teevad linnas ulakust: miks neid viimasel ajal nii palju näeb?
Metsloomaühingu Järvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg tõdeb, et sellele, miks metsloomi järjest enam linnapildis näeb, on väga lihtne vastus. Talv on tulemas ja loomad kipuvad linnadesse, sest siin on soojem ja igal pool vedeleb söögipoolist. Samal põhjusel näeb linnades ka väga palju närilisi, kullid, kakud ja rebased jahivad omakorda neid.
Ka Eesti Metsloomaühing saab linnas ringi liikuvate metsloomade kohta palju teateid. Võsujala sõnul on see tavaline, sest praegusel ajal ongi loomad liikvel. Sel aastal sündinud rebasekutsikad on ema juurest lahkunud ja peavad omaette hakkama saama. Loomi meelitavad linna prügikastid ja toidujäätmed, toitu vedeleb igal pool ja kõhu saab täis ka rasket jahti pidamata.
Alles hiljuti jagas Delfi Lemmikloom uudist Annelinna kortermaja treppikotta tulnud rebasest, kes inimesi üldse ei kartnud. Võsujala sõnul ei ole seal midagi imestada. "Rebane on väga uudishimulik tegelane, kui trepikoja uks on lahti, siis see pole üldse imelik, et ta sinna uudistama tuleb," rääkis ta ja juhtis tähelepanu, et tihilugu vedeleb trepikojas toidujäätmeid või sinna pannakse kassikrõbinaid. Toidu lõhn meelitab ka metsloomad ligi.
Viimase aja uudistest on jäänud mulje nagu oleks rebaseid eriti palju just Tartu ümbruses, kuid Võsujala sõnul liigub neid tegelikult igal pool ringi.
Eriti palju pidi tema sõnul olema rebaseid hoopis Saaremaal. "Samas välismaal on täiesti tavaline, et rebased on linnatänavatel, näiteks Londonis on see juba igapäevane nähtus ja suurt numbrit sellest enam ei tehta. Inimesed on harjunud loomadega koos elama," räägib Võsujalg.
Tema sõnul kolivad metsloomad linnadesse intensiivse metsaraie tõttu. Loomadel on järjest keerulisem endale pesakohti leida ja varjuda, ka põldudel pole enam suuri kivihunnikuid, kuhu rebastele meeldib urgusid kaevata. Loomad tulevad linna ja otsivad neid kohti hoopis siit. "Pidev võitlus territooriumi pärast on tõsine, lisaks sellele on ka närilised linnas, sest siin vedeleb süüa. See omakorda meelitab ligi ka kiskjad, nemad tulevad oma söögile järele," selgitab Võsujalg ja lisab, et mure on ka kakkudega. "Pole kunagi olnud nii palju teateid kakkudest, kes vastu aknaklaasi lendavad ja end vigastavad," tõdeb ta murelikult.
Loomi näeb linnas aina sagedamini ja muud ei olegi teha, kui sellega ära harjuda. "Meie ise võtame ära nende kodupaigad, mistõttu meie ise peame õppima ka koos nendega elama," sõnab Võsujalg ja paneb inimestele südamele, et linnas autoga liigeldes tuleb olla järjest tähelepanelikum ka metsloomade osas, kes võivad õhtuhämaruses üle tänava joosta. Loomad ei ole linnaelu ja siinse tiheda liiklusega harjunud ja paanikas loom on kõige ohtlikum loom.
Selleks, et metsloomad püsiksid siiski metsas, peaksime olema väga hoolsad. Virge Võsujalg rõhutab, et kodu lähedale ei tohi vedelema jätta toidujäätmeid ning kindlasti ei tasuks ise metsloomi toiduga metsast välja meelitada. Esimene rebasekutsikas, kes toidu lõhnade peale kohale ilmub võib ju olla armas, kuid kui neid saabub rohkem ja nad hakkavad pahandust tegema, siis saab nunnust loomast nuhtlusloom - ja rebasekutsika asemel võib ka karu toidu lõhnade peale maja juurde luusima tulla. Siis on vaja nuhtlusloomast järsku vabaneda ja kõige hullemal juhul kutsutakse jahimees, kes looma maha laseb. Samas süüdi oleme ju meie ise.
"Kindlasti on kõige suurem mure see kohutav kärntõbi, mille puhul kõik kohe nõuavad, et haige loom tuleks hukata, siin aga ma küsiks vastu, et kas sa koera hukkad, kui ta on nakatunud? Muidugi mitte. Sa otsid ravi ja ravid selle välja. Sama saab teha ka rebasega. Neid saab aidata ja seda tulekski teha," toonitab Võsujalg, kes on ravinud lugematuid kärntõbe põdevaid loomi.
Metsloom on metsloom ja seda tuleks ka temaga kohtumisel silmas pidada. Tema reaktsioonid on ettearvamatud ja loom võib väga ootamatult paanikasse sattuda. Segaduses loom võib ka inimest rünnata. Metslooma tekitatud haavad paranevad aga väga visalt. Liikudes üksinda aasal või metsas, soovitab Võsujalg iseendaga juttu rääkida või laulda, see hoiab loomad eemal. "Ära muretse, loomad ei anna sind üles, et sa viisi ei pea, küll aga teed sa end kuuldavaks ja sinu kohalolu ei tule neile üllatusena. Loom ei ehmu ega satu paanikasse, kui sa põõsa tagant järsku välja ilmud," soovitab ta.
