KÄPAD TÖÖL | Proeksperdi töötajad trumpavad üksteist üle: kellel on koer, kellel kass, kellel hoopis tarantel
Lühikeste jalgadega hakkamist täis Cora jookseb Proeksperdi kontoriukse taga edasi-tagasi, küll on vaja lipata järele omanikule, siis aga mänguasjale. Karmikarvalisel küülikutaksil on igale poole kiire ja ta ei pane tähelegi, et samal ajal jõudsid klaasukse taha kaks võõrast inimest, kes tema noorusliku entusiasmi ja laperdavate kõrvade üle naeravad. Isegi siis, kui need kaks võõrast kontorisse sisse astuvad ja pooleteiseaastasest Corast esimesi pilte teevad, ei lase koer end häirida. Tal on endiselt kuhugi kiire: küll ühele poole ja siis jälle teisele poole, et oma mänguasja varmalt teiste neljakäpaliste eest kaitsta. Juba esimestel minutitel on aru saada, et Proeksperdi kontoris valitseb tõeliselt vaba ja soe õhkkond ning sügisest tingitud melanhoolia ei ole neid inimesi veel kätte saanud. Koerad hoiavad positiivset meeleolu üleval.
Kõik Proeksperdi töötajad, keda on Tallinna kontoris umbkaudu 140, on rõõmsad, et koerad on osa nende kollektiivist. Nad ei oskaks seda teisiti ette kujutadagi, sest koerad on kontoris käinud juba aegade algusest saadik, kui firma loodi. „See ettevõte on alati proovinud luua kohta, kuhu on meeldiv tulla. Kui inimene tunneb, et neljajalgne sõber on töökeskkonna vajalik osa, siis see on okei, sest iga inimene kujundab oma töökeskkonda ise,” sõnab personalijuht Liis Paemurru. Ühtki koera ei jäeta ukse taha ja alati leitakse sobiv lahendus.
Kuidagi on juhtunud nii, et Proeksperdi töötajad on kõik suured loomasõbrad. Võib öelda, et umbkaudu pooled neist on koeraomanikud ja ülejäänud kassiomanikud. Muidugi kui nad kõik võtaksid oma loomad samal päeval kaasa, tekiks sellest tõenäoliselt suur kaos, aga nagu öeldud, leitakse alati sobiv lahendus ja nii ka seekord. Koerasõpradel ja -omanikel on ühine vestlus, kus räägitakse koerajutte, jagatakse nende seiklusi ning arutatakse, kes millal oma koera tööle kaasa võtab. Sinna saab postitada ka sooviavaldusi, kes millisest koerast parasjagu puudust tunneb. Kuna koeraomanikke on ettevõttes niivõrd palju, siis on ühine vestlus hea viis, kuidas seda kõike hallata ja kontrolli all hoida. See on infoks kõigile loomasõpradele, et nad teaksid õigel ajal karvapalle nunnutama minna.
Nii palju kui on ettevõttes koerasõpru, on ka kassisõpru. Nemad olid koeraomanike peale pisut kadedad, sest ka nemad tundsid oma lemmikutest puudust ja tahtsid omavahel kassijutte ajada, kuid igat kassi ju kontorisse naljalt ei võta, eriti siis, kui see koertest kubiseb. Siis võtsid kassisõbrad kätte ja tegid eraldi vestluse „Kassipildid”, et mitte koeraomanikest kehvemad olla. Seal saavad nemad oma kassijutte ja -pilte jagada. Armastus loomade vastu ühendab neid.
Loomaliikide nimekiri leiab veelgi täiendust. Nagu öeldud, on Proeksperdi seltskond äärmiselt kirju. Personalijuhi sõnul on ühel töötajal kodus ka tarantel „ja kindlasti leidub kellelgi kusagil ka mõni madu,” naerab ta.
Madusid kontoris veel õnneks või kahjuks roomamas ei näe ja tarantel hoiab ka madalat profiili, kuid koeri on siin igapäevaselt. Sellest, kus mõni koer parasjagu on, saab aru töötajate hääletooni järgi. Kui kusagilt seina tagant kostub äkitselt ülevoolavat nunnutamist, on teada, et koer on kohal.
Koerad aitavad inimestel end avada, sest kuidas sa ikka tõsiseks jääd, kui mõni pisikene karvapall sulle saba liputades otse sülle jookseb, on Paemurru veendunud. Tänu koertele tunnevad ka muidu kinnised inimesed end vabamalt ja räägivad rohkem. Vestlused on muutunud sisukamaks ja vabamaks. Koerad valdavad seda kunsti. Ilma suurema vaevata on nad võimelised sulatama jää ning tekitama usaldusväärse ning mõnusa atmosfääri, on Paemurru märganud. Koerad panevad inimesi rääkima hoopis teistel ja töövälistel teemadel. „Koer on ju terapeutiline element,” sõnab ta.
Koosolekutel koerad tavaliselt ei käi, sest nad on liiga armsad ja võtavad fookuse hoopis enda peale, kuid keskendumist nõudvate workshop'ide või koolituste eel on nad suurepäraseks häälestusvahendiks. „Kui sa teed ajurünnakut, siis on oluline tuua end siia ruumi ja selleks on koer suurepärane vahend,” usub Paemurru. Ta on tähele pannud, et koer käivitab ajus hoopis teise signaali ja puhastab ka mõtted. Seetõttu tuleb koer näppu võtta ja teha üks lühikene jalutuskäik või kiire mängupaus, siis on mõtted taas selged ja veri käib. Suureneb ka produktiivsus ja paraneb keskendumisvõime. Seda teevad töötajad tihti.
Proeksperdi põhiline „teraapiakoerte” perekond on seitsmeliikmeline, meil oli au kohtuda neist neljaga. Kõik nad said omavahel väga hästi läbi. Ühtegi suuremat äpardust ei ole Proeksperdis ette tulnud. Aeg-ajalt juhtub seda, et mõni koer koperdab mänguhoos klaasukse vastu või kaob kuhugi ära, kuid see on ka kõik. Peamiselt käivad kontoris ikkagi väiksemat või keskmist kasvu koerad ja need, kes on rahumeelsemad.
Ka kontorihaldjal Aleksandra Puksil on koer, kuid tema must labrador on üks neist ülienergilistest ja tormakatest koertest, kes nii väga tihti kontoris ei käi. Vastasel juhul varastaks labrador Misha Aleksandra rolli kontorihaldjana ära, sest särasilmsest Aleksandrast on veelgi särasilmsem ja krapsakam ainult tema labrador.
Proeksperdis on ka akvaristikahuvilisi. Pilkupüüdvad akvaariumid on IT-vanemspetsialisti Tanel Solovjovi rida. Armastus kalade vastu on teda saatnud juba lapsepõlvest peale ja umbes kümme aastat tagasi tõi ta kontorisse oma esimese akvaariumi. Kahes akvaariumis elavad kirsi- ja kuldbarbused, klaassägad, mollid ja mustad neoontetrad. Terve IT-tiim on ühel nõul, et Taneli kalad mõjuvad tööatmosfäärile hästi. Vahepeal on ju hea nina arvutiekraanilt üles tõsta ja seda väikest elukooslust silmitseda. Kaks akvaariumit on kui kübeke loodust IT-toas ja see mõjub kolleegide meelest rahustavalt.
