Koeral esinev krambihoog võib olla väga hirmus kogemus nii omanikule kui ka koerale. Kuigi epilepsia on suhteliselt sage haigus, siis tegelikult võivad krampidel olla ka teised põhjused nagu näiteks madal veresuhkur, aneemia, elektrolüütide tasakaalu häired, kasvajad, trauma, metaboolsed haigused ja kokkupuude toksiinidega.

Krambihoole võib viidata ka koera kummaline haukumine.

Tihtilugu võib olla keeruline krambihoogu ka ära tunda. Kui see esineb üle terve keha, on see kergesti tuvastatav, kuid mõnikord võib lihastõmblus esineda lokaalselt näiteks ainult näopiirkonnas või väljenduda hoopis kummalise haukumise kaudu. Enamasti on krambihoog lühikene ja koer toibub sellest kiirelt, kuid see vaatepilt on hirmutav ja võib omaniku jaoks tunduda ääretult pikk aeg.

Krambihoog võib esineda mõnest sekundist kuni minutiteni. Mida teha, kui koer saab krambihoo?

  • Esmalt katsu säilitada rahu. Jah, see võib olla keeruline, kuid pea meeles, et sinu koera heaolu võib sõltuda sellest, kuivõrd hästi suudad sina selles olukorras keskenduda.
  • Vaata kella. Teades, millal krambihoog algab ja lõppeb, võib anda loomaarstile hiljem olulist informatsiooni. Kirjuta see info üles.
  • Kui võimalik võiks krambihoogu loomaarstile ka filmida.
  • Et vältida olukorda, kus koer võib end keset krambihoogu ise vigastada, liiguta ta eemale teravatest nurkadest ja treppidest. Ole ettevaatlik, et sa ise krambihoo vältel koera käest kogemata hammustada ei saa.
  • Ära proovi koera keelt keset hoogu tema suust välja tõmmata, sest koer võib kergesti sind hammustada.


Krambihoog võib kesta mõnest sekundist kuni minutiteni. Hood, mis kestavad üle 2-3 minuti võivad tõsta riski hüpertermiale (kehatemperatuuri tõusule). Sellisel juhul tuleks proovida koera jahutada, kasutades külma veega märjaks tehtud rätikuid. Rätikud tuleks asetada kubemepiirkonda, kaelale ja käppadele. Sellisel juhul tuleb kindlasti ka viivitamatult loomaarsti poole pöörduda!

Krambihoo ajal võib koera süljevoolus suureneda ja suust tulla vahtu.

Kui krambihoog kestab järjepidevalt lausa 30 minutit ja veelgi kauem, on tegu “status epilepticusega” ja sellisel juhul peab veterinaar krambihoo peatama. Selline seisund vajab otsekohest meditsiinilist sekkumist.

Ka juhul, kui 24 tunni jooksul esineb mitmeid lühikesi hoogusid, peaks koeraga kohe arsti poole pöörduma. Sellisel juhul on tegu on klaster krambihoogudega.

Krambihoog näeb õudne välja, kuid tea, et sinu koer ei ole sel hetkel teadvusel ega ka valudes, isegi, kui see nii tundub. Samuti on normaalne, et krambihoo ajal suureneb koera süljevoolus ja suust võib tulla vahtu.

Koer võib krambihoo ajal ka urineerida ja roojata.

Kui krambihooge esineb korduvalt, siis tuleks kirja panna millal ja kui kaua krambihood kestavad, et seda informatsiooni hiljem loomaarstiga jagada.

Loomaarstiga tuleks ühendust võtta igal juhul, kui koeral on hoogusid esinenud. Isegi siis, kui hoog on möödas ja koer käitub täiesti normaalselt, peaks pöörduma loomaarsti poole, et selgitada välja, mis sellise hoo põhjustas ning hinnata koera üldist tervislikku seisundit.