KÄPAD TÖÖL | Ka koerad pääsevad Taevasse ja isegi Madagaskari prussakad on teretulnud
Kakskümmend aastat tagasi olid kontorikoerad üsna haruldased. Enamik ettevõtteid ei osanud selles suunas siis veel mõeldagi, kuid Taevas olid asjad teistmoodi. Juba siis olid seal koerad oodatud, sest loomeinimesed mõistsid, et neljakäpalised rõõmurullid loovad vabama õhkkonna ja annavad loomeprotsessile palju juurde. „Töötan Taevas juba aastaid ja julgen öelda, et meil pole kunagi olnud keelatud lemmikloomade kontorisse toomine, kalad on meil alati olnud,” tõdeb projektijuht Katrin Tamberg, kelle aastane staffordshire’i bullterjer Romi käib samuti vahel kontoris kaasas.
Projektijuht Reet Männik on veendunud, et loomad on ettevõtte loomulik osa. Ta usub, et nad annavad inspiratsiooni ja sellepärast on hea, et ka neljakäpalised kontoris käivad. „Meil peab loovustase kõrge olema ja koerad aitavad stressi maandada. Kui nagunii on pidevalt kiire, siis kas või kaks minutit koera silitamist aitab hetkeks ümber lülituda ja päev on kirjas,” on ta tähele pannud.
Praegu käib Taevas tööl neli koera. Neist vanim on pikakarvaline chihuahua Nuuki, kes on valvekoera ja stressimaandaja ametipostil olnud juba üle kuue aasta. Tema nooruspõlves võis teda kohata ka mitmes agentuuri loodud reklaamklipis, kuid nüüd naudib Nuuki juba pensionipõlve. Vanusest hoolimata on 11-aastane koer väga krapsakas ja asjalik. Kontoris hoiab ta noortel liigikaaslastel silma peal ja paneb neid kordamööda paika, kui uljad teismelised tema arust pisut tüütuks ning ülemeelikuks muutuvad. „Ta armastab ka kontorilaudade otsas turnida,” räägib Nuuki omanik, disainer Ilmar Kurvits.
Ilmar ja Nuuki käivad tööl kondimootori jõul. Rattaga sõites meeldib Nuukile rattakorvis või seljakotis istuda, nii saab kiiremini ja ka käpad ei lähe mustaks. Kõik hommikused uudised püüab Nuuki õhust kinni.
Kontoris tekitavad koerad omajagu elevust. Mida rohkem neid on, seda suurem on ka elevus. „Sel päeval, kui mõni koer kontorisse satub, on alguses hull eufooria, sest kõik jooksevad koeri nunnutama,” naerab Reet. Vaatepilt võib päris emotsionaalne olla, sest täiskasvanud hullavad koertega kordamööda põrandal. „Ma ise olen ka selline,” tunnistab Katrin. Kui hommikutervitustega on ühele poole saadud ja tuju hea, siirdutakse tööd tegema. Sel ajal magavad koerad üldjuhul omanike laudade all. Nuukil ja varjupaigast võetud Kustil, kes alles õpib eluga hakkama saama, tuleb see kõige paremini välja. Nad on rahulikud.
Kusti võeti kolmekuuse kutsikana Tallinna külje all asuvast hoiupaigast. „Tahtsin endale väga suurt koera ja mõtlesin, et annan ühele loomale uue võimaluse. Kusti oli esimene, kes mulle kätte toodi,” meenutab Kusti omanik ja sotsiaalmeedia projektijuht Jonna Lisa Nõmmik. Ta tunnistab, et Kustiga ei ole olnud kerge, sest ta pelgab inimesi, kuid koeral on hea iseloom ja ta vajab vaid aega, et inimesi usaldama õppida. Kusti on Jonnaga olnud nüüdseks üle poole aasta. „Ta on suure muutuse läbi teinud. Käime ka koolis ja katsun teda sotsialiseerimise eesmärgil aeg-ajalt ka kontorisse tuua.”
Muidugi näitas Kusti oma kehakeelega, et tal ei ole kontoris veel hea olla. Kõik kolleegid aga austavad teda ja annavad talle kohanemiseks ruumi ning aega. Keegi ei tiku talle ligi ega suru end peale. „Me kõik ootame seda päeva, kui saame Kustile esimese pai teha,” räägib Reet. Kusti suhtes ollakse kannatlikud. Kui ta tööl on, veedab ta suurema osa päevast Jonna laua all magades. See on tema turvapaik. „Vahel unustan äragi, et ta seal on,” tõdeb Jonna.
Chewie ja Romiga aga nii lihtne ei ole. Kaks noort energiapommi konkureerivad inimeste tähelepanu pärast pidevalt. Mõlemad lemmikud on väga avatud suhtlejad ja jooksevad igaühe suunas, kes mingitki emotsiooni välja näitab. „Minu koer lihtsalt armastab inimesi,” nendib Romi perenaine ja tõdeb, et võtab koera tööle ainult siis, kui endal on rahulikum ja kontoris on vähem inimesi. „Tema ära väsimine võtab aega. Tavaliselt väsin mina enne ja viin ta koju.”
Romi oli päris pisikene, kui ta esimest korda kontorisse tuli, kuid juba siis läks ta enesekindlalt kõigi käest paisid norima. „Kui ta minuga kaasas käib, siis pean tal pidevalt silma peal hoidma. Ta on väga aktiivne,” räägib Katrin ja tunnistab, et ega tal neil päevadel töö tegemisest suurt midagi välja ei tule. Õnneks on Romil kontoris ka austajaid, kes tal hea meelega silma peal hoiavad, kui Katrinil parasjagu kiire on. Enamik töötajatest on suured loomasõbrad ja omavahel jagatakse loomi ka siis, kui keegi läheb reisile.
Taevas on peale koerte teisigi huvitavaid tegelasi, näiteks kalad. Seal valitseb väga loominguline ja loomasõbralik õhkkond. Akvaarium, mis kaunistab suurt koosolekuruumi, on kontoris alati olnud. Ilmar, kes on Taevas juba üle kuue aasta töötanud, tunnistab, et nende kaladega on aastate jooksul palju nalja saanud. Suurimale papagoikalale meeldib vahel teisi terroriseerida ja sellega köidab ta koosolekutel tähelepanu. Katsu sa tõsiseks jääda, kui keset pingelist koosolekut hakkab tagaajamismäng pihta. Muu hulgas on see kala ka väga nutikas, sest ta on ära õppinud, et kui panna paraja kõmakaga vastu akvaariumiklaasi, kukub automaatsöötjast talle mõni maiuspala. Need kalad osalevad igal koosolekul ja teavad agentuuri eluolust kõike. Kes teab, võib-olla on nemadki nendesse Kuldmuna-väärilistesse kampaaniatesse oma panuse andnud!
Piia Põldmaal on aga kodus Madagaskari prussakad. See ei ole veel kõik. „Oleme pidanud igasuguseid putukaid, näiteks raagritsikaid, aga praegu on meil kuld- ja kääbushamster, kaks rotti ja prussakad,” loetleb Piia. Selles kõiges on „süüdi” Piia tütar. Loodusarmastus on tal kaasasündinud. Piia meenutab, et tema tütar läks juba kolmeaastasena õue putukaid otsima. Hoolimata tuisusest talveilmast tuli ta sealt elusate putukatega tagasi. Kust ta need leidis, seda ei tea keegi!
Naljakaid juhtumeid on olnud veelgi. Näiteks jalanõusid ei torka Piia enam kunagi varba otsa, enne kui pole veendunud, et seal kedagi juhtumisi ei ela. „Panin kevadel kummikud jalga ja röögatasin: need kihasid ämblikest, sest mu laps arvas, et kummik on lapseootel ämblikuemale ideaalne pesapaik,” räägib Piia oma koduseid lugusid. Muidu pidavat prussakatega lihtne olema. Sõbrannalt pärit loomakesi on vaja ainult toita, nende akvaariumit niisutada ja puhasta. Elavad nad päris mitu aastat. Võib-olla varsti jõuavad Taevassegi. Kas ka prussakad loomeprotsessile positiivset mõju avaldaksid? Šokiteraapiana oleks see vast tõhus küll!
Taevas käib aeg-ajalt ka prantsuse buldog Chewie. Tema on kontori rõõmupall. Ka Chewie omanik, veebidisainer Marta Vatsfeld tõdeb, et kui koer kontoris on, siis on töö tegemisele palju raskem keskenduda. „Võtan ta vahel kaasa, kui tean, et tuleb rahulikum päev, sest Chewie vajab ikka veidi tähelepanu.” Õnneks jääb Chewie hea meelega ka koju, sellega harjutati koera kohe algusest peale.
Marta meelest on koer kontoris hea, sest ta paneb inimese liigutama: „Muidu unustadki end laua taha kössi, kuid koer tuletab end meelde.” Chewie ei ole vaikne neljakäpaline. Ta on hästi avatud suhtleja ja mängib kõigiga hea meelega. Hoog läheb vahel nii suureks, et kostab kõmakas ja koer põrkab vastu tooli- või lauajalga. „Ta ei saa vahel oma gabariitidest hästi aru,” naerab omanik, „kuid õnneks midagi juhtunud ei ole.”
Prantsuse buldog on hea kontorikoer. Kuigi Martale meeldivad pigem suured koerad, siis prantslane oli tema elukaaslase lemmiktõug. Marta tunnistab, et see koer sobib nende elustiiliga hästi. Ta on korterieluga rahul, ei taha väga pikalt jalutada ning lepib ka diivanil pikutamisega. Vahel ei taha ta üldse õue minna ja on juhtunud sedagi, et jalutamise asemel tulevad nad taksoga tööle, sest koer keeldub edasi kõndimast.
Kui koerad kontoris on, käiakse koos ka lõunal. Nuuki on põhiline ampsude lugeja. Ta on tõeline maiasmokk. Ka meie kohtumisel näris ta aplalt Purina DentaLife’i snäkki. Sellest, et see suurtele koertele mõeldud närimispulk talle vaevalt suhu mahtus, ei lasknud ta end üldse häirida.
Koerad Taevas iga päev kaasas ei käi, kuid kui nad sinna satuvad, on rõõmu palju. Nad annavad inspiratsiooni ja loovad motiveeriva ning vaba õhkkonna. Olgugi et kõik nelikümmend töötajat ei ole suured koerainimesed, ei ole kellelgi midagi nende vastu. Mõnel on kodus kass, mõnel prusskakas, mõnel koer – loomeinimesed usuvad, et lemmikloomad on osa elust ja on vaid loomulik, et nad võivad ka kontoris käia. Lõpuks võidavad sellest kõik, töö sujub paremini ja ideid tekib rohkem!
Purina sarjas „Käpad tööl” on ilmunud mitmeid artikleid, mis räägivad tööl käivatest kassidest ja koertest. Loe lugusid SIIT. Purina kutsub kõiki koeraomanikke, kelle lemmik käib tööl kaasas, sellest meile teada andma. Nii saame teieni tuua veel rohkem vahvaid lugusid.
