"Koerad võivad võtta paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib tugev heli tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul hukkuvad võõras keskkonnas," seisab pöördumises.

Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti kolmel järjestikusel aastal lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut.

Ilutulestiku mõju lindudele hakati rohkem uurima peale 2011. aastat, kui USA-s Arkansases pimestusid ja sattusid müra ning valgusefektide tõttu paanikasse tuhanded linnud, hinnanguliselt hukkus seal kuni 5000 isendit.

Uuringus helireostuse mõjust lindudele järeldati, et juba 40 detsibelline mürareostus mõjutab lindude arvukust piirkonnas, nende käitumist, valvsust, toiduotsimist, ellujäämust ning koosluste struktuuri. Ilutulestiku müratase on sageli aga üle 150 detsibelli.

"Kuna Eestis, erinevalt paljudest teistest riikidest on pürotehniliste toodete müük lubatud aastaringselt, algab stiihiline paugutamine juba novembris ja kestab jaanuari keskpaigani," kirjutavad pöördumise algatajad ning teevad võimudele mitu ettepanekut, seal hulgas lubada F2–F4 kategooria pürotehniliste toodete kasutamist ainult ajavahemikus 31.12 kl 18.00–1.01 kl 02.00 ning keelata pürotehniliste toodete kasutamine loomade varjupaikade, loomaaedade, loomaparkide, haiglate, hoolde- ja vanadekodude, lasteasutuste ja teiste haavatavate sihtgruppide vahetus läheduses,samuti loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel ja nende läheduses.

Petitsioonile on 12. detsembri keskpäeva seisuga antud 472 allkirja ning sellega saab lähemalt tutvuda rahvaalgatus.ee koduleheküljel.