KUI MINU KOER | Kuidas tohterdada tekkinud haava?

Loomaarst Sirli Rajas annab sarjas "kui minu koer..." nõu erinevatel terviseteemadel ja -muredel, mis koeri puudutavad. Selle sarja järgmises artiklis räägib Sirli, mida teha siis, kui koeral tekib haav.

Koerad on aktiivsed ja ettearvamatud loomad, seega võib üsna kergesti juhtuda, et koer jookseb millegi terava otsa nii õnnetult, et tekitab endale sellega haava või marrastuse. Sellised, hooletusest tekkinud haavad asetsevad kõige sagedamini käppadel, aga harvad ei ole ka juhused, kus kahjustada saab mõni muu kehapiirkond (nägu, kael, rind).

Koer ei tohi oma haava mitte mingil juhul lakkuda.

Olles märganud, et koeral on haav, tuleks esimese asjana see üle vaadata ja hinnata haava suurust ning tõsidust. Kui haavast jookseb verd, peaks verejooksu peatamiseks haavale sideme või puhta rätiku peale suruma. Kui verejooks ei peatu, tuleb koheselt pöörduda loomaarsti poole.

Kui verejooks on peatatud, siis tuleks järgmisena haav ära puhastada. Pikakarvalistel koertel oleks hea haava ümbritsevad karvad lühemaks lõigata, see annab haava ulatusest parema ülevaate. Puhastamiseks võib kasutada füsioloogilist lahust (NaCl) või haavapuhastusvahendeid, näiteks nagu Prontosan (soovitan vältida puhastusvahendeid alkoholiga) ja kloorheksidiin. Nende puudumisel võib haava puhastada ka tavalise leige veega.

Kui haav on sügav ja pikk, siis vajab see õmblemist. Isegi vaid sentimeetripikkune haav võib vajada õmblust. Mida kiiremini haav saab õmmeldud, seda kiiremini ja kergemalt see ka paraneb. Üle 24 tunni vanuse haava servad vajavad värskendust ja tihti võib tekkida olukord, et enam ei ole võimalik haava kokku õmmelda, vaid haav peab lahtiselt paranema. See võtab aga kauem aega ja jätab tihtilugu suurema armi.

Kui haav on pisikene või on tegu pinnapealse marrastusega, siis võib proovida seda alguses kodus ravida. On oluline, et koer ise haava ei lakuks, sest lakkumisega viib ta sinna palju baktereid ja haav püsib pidevalt niiske. Nii tekib sinna põletik ja see ei parane, seega tuleks koerale panna lakkumise vältimiseks krae või haav kinni siduda, kui see on võimalik.

Haava tõsidust on omanikul raske hinnata. Igaks juhuks võiks loomaarstiga ühendust võtta.

Sidet peaks vahetama iga päev, samuti jälgima, et see ei oleks liiga tugevalt. Koerte käppadel aga sidemed enamasti ei püsi. Kui need ise maha ei libise, siis eemaldab koer need tihtilugu ise, mistõttu on krae parem variant.

Haava tuleks puhastada igapäevaselt, samuti jälgida, et sinna ei tekiks põletikku. Põletikule viitab punetus, turse, mäda või nõrevool. Pinnapealsete ja väikeste haavade raviks võib kasutada apteegist saadavaid antibakteriaalseid salve.

Kui haav punetab, läheb turse või sealt immitseb vedelikku, siis peab koheselt loomaarsti poole pöörduma. Põletikulise haavaga koer võib vajada suukaudset antibakteriaalset ja põletikuvastast ravi.

Seda, kui tõsine on haav, on omanikul mõnikord raske hinnata, seega soovitan ka pisemate haavade puhul loomaarstiga igaks juhuks ühendust võtta. Arstipoolset tähelepanu vajavad ka kõik hammustushaavad, sest haava satub palju baktereid, mistõttu tekib sinna peaaegu alati ka põletik. Hammustushaavade kohta loe lähemalt SIIT.

Koera haavade raviks võiks kodus igaks juhuks olemas olla:

• krae (lakkumise vältimiseks);
• karva pügamismasin või tömbi otsaga käärid, et vajadusel haava ümbert karvu lühemaks lõigata;
• haavapuhastusvahendid;
• sidumisvahendid;
• antibakteriaalne kreem või haavasalv.