Harku järve äärest leitud rebane põdes koerte katku ning tuli hukata

Aasta lõpus Harku järve äärest leitud rebasel diagnoositi koerte katk ja toksoplasmoos.
Tegemist ei ole koertekatku esmadiagnoosiga Eestis. Loomakliinikutes on 2019. aasta lõpus diagnoositud juba mitu koertekatku juhtumit koertel.
Rebasele kliinikus manustatud krambivastased ravimid toimisid vaid ajutiselt, tema seisund halvenes ning loom tuli eutaneerida.

Rebaselt kliinikus võetud proovid saadeti uuringuteks Saksamaa laborisse. Eile sai Eesti Metsloomaühing uuringute vastuse - rebase proovides andis positiivse tulemuse koerte katku PCR ja Toxoplasma IgG. Mõlemad haigused võivad kulgeda närvisüteemi kahjustuse nähtudega nagu krambid, koordinatsioonihäired, muutunud vaimne adekvaatsus, üksikute kehaosade lihastõmblused.

Loomade kiirabikliiniku arstide sõnul on koerte katk väga nakkav viirushaigus, mis kahjuks enamasti on letaalse lõpuga, kui neurovorm on avaldunud. Haigestuda võivad koerad, tuhkrud, metsloomad. Haiguse sümptomiteks on seedehäired, köhimine ja aevastamine, silmapõletik, nahaprobleemid, palavik, neuroloogilised nähud. Viirus levib erinevate nahaeritistega: uriin, väljaheide, silma- ja ninanõred, aevastamisega. Viirus on keskkonnas vähepüsiv ja hävib ruumis umbes mõne tunniga. Nakatumine toimub enamasti piisknakkuse ja saastunud materjaliga kokkupuutumisel.

Tuleb arvestada, et peiteaeg haigustunnuste avaldumiseni võib olla mitu nädalat. Loom eritab viirust juba umbes viis päeva enne sümptomite tekkimist ning ka paranemise järgselt toimub viiruse eritamine veel kuni nelja kuu jooksul.

Kokkupuutel kahtlase või nakkushaige loomaga soovitavad arstid võimaliku nakkuse leviku vältimiseks järgida esmaseid hügieeninõudeid: vahetada riided ja jalanõud, kasutada desinfitseerimisvahendeid käte, riiete ning jalanõude puhastamiseks ja lasta neil õhu käes kuivada vähemalt kahe tunni jooksul.

Samuti tuleb peale nakkuskahtlase metsloomaga kokku puutumist vältida kontakti koduloomadega. Juhul, kui teie lemmikloom on olnud kontaktis nakkuskahtlase metsloomaga ja teie koer ei ole vaktsineeritud või pole vaktsineerimine olnud korrapärane, soovitatakse koheselt koera vaktsineerida ning korrata seda vähemalt kahe nädala möödudes.

Eesti Metsloomaühing palub olla ettevaatlik, kui näete krampide või teiste neuroloogiliste nähtudega metsloomi, kuna loom võib olla nakkushaiguse kandja ja levitaja, vältida koduloomade kontakte metsloomadega ning haigest loomast kohe teada anda kas infotelefonil 5632 22 00 või kirjutada ühingu messengeri teadetesse.