Karusnahatööstus käivitas üleeuroopalise “WelFur” sertifitseerimisprogrammi vastuseks laialtlevinud avalikule murele farmides elavate loomade kannatuste pärast. Maailmas tunnustatud veterinaarid ütlevad, et see karusnahatööstuse poolt loodud vabatahtlik skeem ei taga, et traatpuurides elavate rebaste ja minkide loomuomased vajadused oleksid rahuldatud ega garanteeri seda, et loomad ei kannata füüsiliste ega vaimsete terviseprobleemide käes.

Karusnahatööstust esindava Fur Europe sõnul müüakse alates 2020. aastast Euroopa karusnaha oksjonitel ainult WelFur sertifikaadiga karusnahkasid. Fur Free Alliance’i loomakaitse eksperdid, kes on külastanud farme kõikjal Euroopas, ütlevad, et WelFur on silmakirjalik PR-trikk, mis püüab meeleheitlikult oma loomavastaste julmustega määritud mainet puhtaks pesta.

Veterinaari ja emeriitprofessori Bo Algersi üksikasjalikku analüüsi kajastav Fur Free Alliance’i raport “Certified Cruel” (“Sertifitseeritud julmus”) paljastab, et “Welfur skeemid kombineerivad erinevaid loomade heaolu mõõdikuid üldistesse hinnetesse ning ignoreerivad indiviidi tasandit ja lubavad nii varjata tõsiseid üksikute loomade kannatusi, mis on põhjustatud kehvadest elutingimustest.” Ta lisas: “WelFur protokoll ei hinda loomade heaolu “absoluutse” loomade heaolu tasandil, ega hinda loomade heaolu üksiku looma tasandil.”

WelFur ei võta arvesse ka karusloomade liigispetsiifilisi vajadusi. Näiteks mängib kaevamine rebaste elus olulist rolli ja mingid on poolveelise eluviisiga loomad, kelle jaoks on vees ujumine vajalik, et säilitada füüsiline ja vaimne heaolu. WelFur hindamissüsteem ignoreerib neid põhivajadusi täielikult.

"Nii kaua, kui loomi peetakse väikestes sisustuseta traadist põhjaga puurides, kannatavad rebased, mingid ja kährikud loendamatute probleemide all, seal hulgas kannibalism, enesevigastused ja stereotüüpne käitumine. WelFur ei muuda elamistingimustes midagi ega tegele nendest tingitud probleemidega, mis puudutavad maailmas miljoneid loomi,” ütles veterinaarprofessor Alistair MacMillan, kes panustas raportisse pärast Soome karusloomafarmides salvestatud materjalide läbivaatamist. Vaatamata tööstuse väidetele, et hindamisi teostasid kolmandad osapooled, omab Soome Karusnahatootjate Assotsiatsioon 38% ettevõttest Luova, mis vastutab Soome karusloomafarmide auditeerimise eest ning ka paljud hindajad on selle tööstusega seotud.

“Kui juba üksnes adekvaatse heaolu hindamise süsteemi loomine on karusnahatööstuses võimatu, on selge, et karusloomafarmides ei ole võimalik tagada loomade minimaalseimatki heaolu. Samuti ei saa probleemi lahendada pidamisnõuete karmistamisega. Seetõttu pole kahtlustki, et ainus lahendus on karusloomafarmide keelustamine,” märkis Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp. “Oleme ka Eestis sellele otsusele väga lähedal."

Fakte karusloomatööstusest:
- Enam kui 100 miljonit looma tapetakse igal aastal nende kasukate nimel.
- Sama häirivad nagu need füüsilised ja vaimsed piinad, mis tekivad terve elu väikestes tühjades puurides elamisest, on ka tapmisviisid, mida loomadel kasutatakse. Minke tapetakse gaasiga, rebaseid ja kährikuid anaalse elektrilöögiga.
- Karusloomafarmid on keelatud juba ja/või on keelustamisel järgmistes EL-i liikmesriikides: Austria, Suurbritannia, Tšehhi, Horvaatia, Sloveenia, Holland, Luksemburg, Slovakkia ja Belgia. Iirimaa ja Bulgaaria kaaluvad karusloomafarmide keelustamist. Karusloomafarmid töötavad endiselt teistes liikmesriikides, kellest Taani, Soome ja Poola on suurimad tootjad.

Allikas: MTÜ Loomus