Eesti karusnahatööstus on pankroti äärel
Eesti suurim karusloomafarm AS Balti Karusnahk, mis moodustab ca 99 protsenti Eesti karusnahatööstusest, on suurtes majandusraskustes ning inforegistri andmetel juba mõnda aega ka võlgades. Viimase kuue aastaga on firma tootnud ca 6 miljonit eurot kahjumit. Kui 2015. aastal palkas firma 73 inimest, siis tänaseks päevaks on nad enamiku neist koodanud ning firma pakub tööd vaid 10 inimesele.
“Argument, et karusnahatööstus on oluline osa Eesti majandusest, ei pea enam vett. Riigil lasub järjest tugevamalt kohustus see virelev tööstusharu ametlikult sulgeda ning pakkuda allesjäänud töötajatele üleminekuvõimalusi, mis aitaks neil oma tulevikku kindlustada,” kommenteeris MTÜ Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.
Maailm liigub karusnahavabas suunas
Karusloomafarmid on tänaseks keelustatud 14 Euroopa riigis, viimati teatas keelustamise otsusest Slovakkia. Loomade pidamise nõuete karmistamise tulemusel on karusloomafarmid suletud ka Rootsis, Saksamaal, Šveitsis ja Hispaanias.
“Kuuleme Euroopa kolleegidelt pea iganädalaselt mõne karusloomafarmi sulgemisest Poolas, Leedus, Taanis, Lätis ja teistes Euroopa riikides,” sõnas Mering. “Karusnaha hind maailmaturul on nii madalale langenud ja karusnahatööstuse õitseajad on möödas. Lisaks farmide sulgemisele koondavad töötajaid ka suured karusnahkade oksjonikeskused.”
Suured moemajad on karusnahast loobunud
Enamik suuri luksusmoebrände on teatanud karusnahast loobumisest – ei Prada ega Gucci kollektsioonides karusnahkseid esemeid enam ei leia. “Moebrändid loovad teed, aga samas ka kuulavad oma tarbijaid. Mida madalamale karusnaha populaarsus langeb, seda vähem seda moemajades kasutatakse. Tarbijad on rääkinud: karusnahal ei ole kohta tuleviku moelavadel ega rõivakappides,” on Meringu seisukoht.
Rahva toetus keelustamisele on kõigi aegade kõrgeim
Viimase arvamuse uuringu kohaselt ei toeta karusloomafarme ca 70 protsenti eestlastest – vastuseis karusnahale on kõrge nii konservatiivse kui ka liberaalse maailmavaate esindajate hulgas.
“Hooliva riigi ja ühiskonnana ja 21. sajandi toimijatena ei toeta keegi meist loomade halba kohtlemist. Karusloomakasvatuste keelustamise debatt toob aasta-aastalt esile ka eestlaste üha suurema loomaarmastuse ja soovi nõrgemate kaitseks välja astuda, kes seda ise enda eest teha ei saa. Selle seaduse vastuvõtmine kinnitab usku eestlaste heast südamest ja hoolivast vaimust, “ lisas Mering lõpetuseks.
