Vitiliigo tekkepõhjus on seni teadmata, kuid tegu on autoimmuunse haigusega. Rakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Haigust seostatakse ka B-vitamiini puudusega.

Koertel võib vitiliigo märke täheldada enim ninal ja silmade ümbruses. Tõugudest on haigus enam levinud kuldsel ja labradori retriiveril, siberi huskyl, saksa lambakoeral, belgia lambakoeral ja alaska malamuudil. Esimesed märgid pigmenditust nahast ilmnevad tavaliselt siis, kui kutsikast saab täiskasvanud koer. Diagnoosi paneb loomaarst, kes võtab vitiliigokahtlusega koeralt koeproovid.

Positiivne on see, et koera üleüldist tervist vitiliigo ei mõjuta ning jätab jälje vaid välimusele. Siiski on sõbra eest hoolitsemisel mõned aspektid, millele tähelepanu pöörata.

Nagu tervetegi koerte puhul tuleb jälgida, et toitumine oleks tasakaalus ning pöörata tähelepanu vitamiinidele. Selles küsimuses oskab parimat nõu anda loomaarst.

Oluline on ka karvahooldus: vähemalt kahel korral nädalas tuleks looma karva harjata. Pesta tuleks koera mõne nädala tagant, mitte sagedamini. Liigsel pesemisel on soovitule vastupidine tulemus, see rikub koera naha normaalset kaitsekihti.

Vitiliigot ravida pole võimalik. Kui haigus juba ilmneb, kestab see terve elu. Pigmenditud laigud võivad teinekord küll kaduda, kuid tekkida siis uues kohas.

Allikas: msn.com