ARMSAD FOTOD | Manilaiu mägiveiste perre sündis uus beebi
Kuna vasikas sündis tormi ajal, saigi ta algselt nimeks Tormi. Alles veidi hiljem sai talu perenaine Ülle Tamm aru, et tegemist pole poiss- vaid tüdruklapsega. Niisiis hüütakse vasikat nüüd hoopis Tormiitaks.
Ülle juures on mägiveised elanud juba pea 20 aastat. Seetõttu on ta väga hästi kursis ka poegimise raskustega. "Sünnitustel on juhtunud ikka absoluutselt kõike, mis poegimist takistab. Mõned korrad olen pidanud loomaarstile helistama, et telefoni teel tema nõuaandeid kuulata. On juhtunud, et mees on parasjagu linnas ja abi on vaja kiiresti. Olen olnud pikali sõnniku sees ja kinni jäänud vasikat välja sikutades õla paigast ära tõmmanud. Jõudu on selle tegevuse juures kõvasti vaja," kirjeldab ta.
Ent Ülle ei heida meelt: veised on lisaks rannaniitudel töö tegemisele lemmikloomade eest. "Nad on ikka nunnud! Igaühel on oma nimi ja oma iseloom."
Legendaarset pulli Voldemari nüüdseks küll enam pole ja hetkel ongi talul alles ainult lehmakari, kuid karja tähelepanuväärseks liikmeks on näiteks üks staažikamaid olijaid, tugeva iseloomuga lehm Fanny, kes ise emaks saanuna kaitseb oma vasikaid nii, et talle väga lähedale minna pole mõtet.
Siiski ei ole šoti mägiveistes midagi ohtlikku. Suve ajal käivad turistid oma lastega koos loomadega ujumaski. "Ega tänapäeval sellist lapsepõlve mujalt ei leia," ütleb Ülle põhjenduseks, miks lastega pered puhkust Manilaiul armastavad. Julgemad pealinna lapsed on šoti mägiveiste lehmadelt piimagi palunud. "Piim kõlbab täiesti juua, lihtsalt need loomad ei ole tavaliselt nii suure piimaanniga, et vasikatest üle jääks," julgustab Ülle.
Riida tallu saabusid aastal 2002 esimestena kaks lehma ja pull. Siis olid mägiveised Eestis alles haruldased. "Olime neid ainult šoti filmides näinud," ütleb Ülle. Nende loomad on pärit Taanist ning praegused kümme sarvilist kõik esimeste asukate järeltulijad. Aeg-ajalt tuleb veiste ridu ka kunstlikult harvendada, näiteks siis, kui järeltulijad on äbarikuma tervisega. "Siis - nagu ma ütlen - lähevad nad külmkappi elama," tõdeb Ülle.
Tillukesele saarele toodi eksootilised elanikud esmalt konni päästma:
viimaste aastate ilmaolud, iseäranis 2005. aasta üleujutus, olid kohalikele kõrededel peaaegu lõpu teinud ning kinni kasvanud rannaniidud ei soosinud kõrede paljunemist. Seega on 20 aasta jooksul mägiveiste ülesandeks olnud niitudel mäletsemine ja nende puhtaks söömine. Töö on olnud tulemuslik: üle pika aja on Manilaiul taas kuulda kõrede krooksumist.
