Luik otsis inimeselt abi ise, ilmudes teataja õuele ning inimest väga ei peljanud – ilmselt oli olukord tema jaoks juba niivõrd täbaraks muutunud. Kõne peale viis Keskkonnainspektsiooni ametnik noore luigehakatise Eesti Maaülikooli loomakliinikusse, kus lant operatsiooni käigus suust eemaldati.

Inspektsioon soovib tunnustada helistajat, kes lanti ise luige suust eemaldama ei hakanud, vaid andis tõesti hädas olevast loomast teada. Loomaarsti asjakohane abi suurendab märkimisväärselt väljavaateid vigastustest paranemiseks. "Esineb aga juhtumeid, kus inimesed otsustavad loomade traumasid ise ravida. Selle tulemus on asjatud kannatused ja looma nigelad väljavaated täisväärtuslikule elule," teavitab Keskkonnainfo Facebooki lehekülg.

Üks ilmekas näide on nende sõnul seotud hiljuti Suure-Jaani paisjärvele talvituma toodud laululuigega. Linnul oli varem esinenud tiivavigastus, mida kodustes tingimustes raviti. Keskkonnaamet viis luige Eesti Maaülikooli loomakliinikusse, kus tuvastati küünarliigese täielik nihestumine ning küünar- ja kodarluuga kokku kasvamine.

Metsloomade ravimisele spetsialiseerunud loomaarst Madis Leivitsa sõnul tekitas selline vigastus linnule püsivat valu ning õigeaegse ravi andmata jätmise tagajärjel tekkis ka püsiv lennuvõimetus. Vigastust saanuks õigeaegsel sekkumisel ravida või perspektiivituse korral eutaneerida, et säästa lindu asjatutest piinadest. Vigastatud loomade ravi on mõttekas vaid siis, kui sellega suudetakse taastada tema eluvõime ning iseseisev toimetulek.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et enne looma ellu sekkumist tuleb olla veendunud, et ta on tõesti vigastatud. Kui on selgelt n'ha, et loom on hädas ja vajab spetsialisti abi, tuleb temast teada anda Keskkonnainfo tasuta telefonil 633 1313 või tasulisel lühinumbril 1313.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena