Kristina Mering: naaritsakasvatuse lõpp loob soodsa pinnase karusloomafarmide keelustamiseks
Eesti Veterinaar- ja Toiduameti andmete kohaselt ei kasvatata Eestis 2020. aasta seisuga enam naaritsaid, mis loob loomakaitsjate hinnangul soodsa pinnase karusloomatööstuse keelustamiseks.
„Naaritsakasvatuse lõpp on selge märk, et meil on viimane aeg karusloomafarmid sulgeda. Riik peaks pitseerima olukorra, kus karusloomakasvatus on sisuliselt pankrotis, loomi peaaegu enam juurde ei paljundata ja keegi ei ole huvitatud selle tegevuse jätkumisest,” sõnas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad juht Kristina Mering.
Eesti suurima karusloomafarmi AS Balti Karusnahk juht Marge Tiiduse sõnul pole aga tegu naaritsakasvatuse lõpu, vaid ajutise tootmispausiga. Sellegipoolest vaevleb kunagine suurettevõte viimased aastad hiigelkahjumis, mille tulemusena on lisaks naaritsakarja hukkamisele kõvasti vähendatud ka rebaste hulka. Kui varem hukati igal aastal kümneid tuhandeid rebaseid, siis nüüd nahastatakse vaid mõned tuhanded loomad.
„Karusnaha nõudlus maailmas on rekordiliselt madal, suured oksjonikeskused sulgevad uksi ning hiljutine koroonaviiruse puhang on seadnud isegi suurtootja Hiina surve alla tööstus sulgeda. Isegi kui Eestis peaks naaritsakasvatus taas elavnema, ei saa tööstusest enam iial olulist osa meie majandusest – ootame poliitikutelt kiiret tegutsemist, et see virelev ja julm tööstus lõpuks keelustada,“ lisas Mering.
Eetilistel põhjustel on karusloomakasvatused keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Eelmisel aastal otsustati see tegevusala täielikult keelustada näiteks Norras, kus karusnahatootmine on erinevalt Eestist moodustanud arvestatava osa majandusest.
Nähtamatud Loomad esitas aasta alguses Riigikogule 6161 digitaalse toetusallkirjaga petitsiooni karusloomafarmide sulgemiseks Eestis. Riigikogu alustab teema menetlemist lähema poole aasta jooksul.
