"Nii töömehed kui niisama uudistajad olid kogunenud hülgelast imetlema ja viimane oli justkui piiramisrõngas. Seda sõna otseses mõttes," kirjeldab Heiki Valner oma blogis. "Mõistagi tekitab selline olukord igas metsikus loomas hirmu ja seda ta ka hammaste sähvides hüljestele iseloomuliku häält tehes väljendas."

Hülgepoja transport kujunes meeleolukaks: "Protestimärgiks laskis hülgetitt meeletus koguses "sinepit" mu kingadele ja pükstele. No seda ikka tuli!" kirjeldab Valner. Lisaks püüdis hirmule aetud loom ka hammustada ning teda ei rahustanud isegi tavapärane nipp - teki peale viskamine.

Valner konsulteeris igaks juhuks Sõle loomakliiniku arstiga, sest hülgepoja silma all oli väike haav, mis võis olla mõne linnu nokahoop või tingitud ise kogemata tekitatud vigastusest. Niisiis puhastati hülgelapse haav ning ta sai ka antibiootikumisüsti.

Pärast seda lasti hüljes vabadusse, kuid uudishimulike vältimiseks ei soovi Valner öelda, kuhu. "Piisab, kui teate, et koht on rahulik, linnast ja majadest palju kaugemal, rannajoon kitsas ja inimestele jalutamiseks ebamugav. Kaldapealne piisavalt järsk, et ta sealt üles ronida jaksaks. Lisaks on seal ka langenuid puid ning lehe-ja kiviklibu, kust pisike tegelane silma ei hakka," nendib ta. Loomakaitsja rõhutab, et juhuslikult inimeste vaatevälja sattuvad hülgepojad ei ole nunnutamiseks, torkimiseks ega selfitamiseks.