5 fakti kanadest, mida sa ei teadnud
1. Kanad suhtlevad üksteisega
Sarnaselt inimestele on ka kanadel erinevad häälitsused, millega nad liigikaaslastele oma mõtteid edasi annavad. Igal häälitsusel on oma kindel tähendus. Nii saavad nad teineteist hoiatada näiteks läheneva ohu eest või öelda oma emale, et tunnevad end turvaliselt. Samuti tunnevad kanad empaatiat ja mõistavad, kui teised kanad on hirmunud või stressis.
2. Kanad näevad unenägusid
Kanade uni sarnaneb suuresti inimese omale ja ka nemad veedavad osa sellest REM-unes. See tähendab, et une ajal töötab kana aju väga aktiivselt ja genereerib värvikaid kujutluspilte ning sündmusi. Loodetavasti näevad nad oma unenäos ennast vabas looduses mängimas või kaaslastega ühist liivavanni võtmas.
3. Kana eelkäija munes looduses harva
Kana eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana. Sellised kanad munesid metsikus looduses umbes 10-15 korda aastas, mis teeb keskmiselt 12 muna aastas. Tegu on tegelikult kana munarakuga, mis tähendab seda, et kanade ja inimeste menstruaaltsükkel on enam-vähem sama pikk. Farmerile ei ole muidugi majanduslik kasulik iga kana järel 28 päeva oodata, et kanalt muna kätte saada, mistõttu on tänapäeva kodukanad aretatud munema ebaloomulikult tihti – ca ühe muna päevas. See teeb u 365 muna aastas. See aga kurnab kana keha väga kiirelt ära, mistõttu on tööstusfarmis elava kana eluiga keskmiselt vaid 12 kuud.
4. Kanad on geneetiliselt T-Rexi lähimad sugulased
Tead kindlasti seda suurt veidra kehakuju ja lühikeste esijäsemetega Türannosaurus Rexi? Teadlased on jõudnud järeldusele, et geeniuuringute põhjal on just kanad selle hiiglasliku looma lähimad tänapäevased sugulased. Üpris uskumatu, arvestades, kui ohutud kanad välja näevad ja kui hirmuäratav oli viie meetri kõrgune T-Rex “Jurassic Park” filmis.
5. Kanad on targemad kui väikelapsed
Uuringud on näidanud, et kanatibud saavad väikelastest paremini aru näiteks sellest, kui mõni ese on peidus. Nad saavad aru, et kui millelegi tekk peale visata ja see ära katta, ei tähenda see veel, et asja ei oleks enam olemas. 2-aastased inimlapsed said seesugustes testides tibudest halvema tulemuse. Lisaks valdavad kanad algelist matemaatikat. Juba tibudena suudavad need linnud panna esemete grupid esemete arvu järgi kasvavasse või kahanevasse järjekorda.
