Uskumatu karujaht loomakaitsjate õuel: Keskkonnainspektsiooni läbiotsimine ehmatas lapsed nutma
"Kui ma ise poleks seal samas olnud, arvaksin, et see pole võimalik. Siiani tundub, et nägin seda unes," tunnistab Eestimaa Loomakaitse Liidu liige Piret Tees, kelle õuelt ja toast Keskkonnainspektsioon eile karupoegi otsis.
Tema jaoks algas lugu 21. veebruaril, kui liitu teavitati lähedal asuvatest karupoegadest, kes tundusid abi vajavat, kuna ema oli nende juurest lahkunud.
"Meie inimesed läksid õhtul neid otsima, aga ei leidnud pimedas õiget asukohtagi, karupoegadest rääkimata, " räägib Tees. Mõne päeva pärast helistati talle Keskkonnaametist, et uurida, kas loomad on leitud. Kuna naine neist midagi ei teadnud, siis sinnapaika jutuajamine jäigi.
Eile saabusid tema koduhoovile ootamatult kuus keskkonnainspektsiooni töötajat.
"Ilusa ilmaga oli väljas terve pere ehk lisaks juhatuse liikmetele pere meespool ja neli alaealist last, kellest üks 1,5-aastane. Teadupärast on loomakaitsjate enda kodud võimalusel ka päästetud loomadele koduks ning selle pere õuel jookseb suisa kaheksa päästetud koera," kirjeldab Tees. "Autost hõigati inimestele, et pange koerad kinni, me tahame välja tulla. Seepeale küsis mees, et kes te olete ja mis te tahate. Saamata sellele küsimusele vastust nõuti tungivalt koerte kinnipanekut, et nad saaksid autost väljuda.
Marek nõudis, et kohe minema mindaks, sest tulijad võivad levitada koroonaviirust. Pere on kenasti karantiinis olnud ning võõrastega lävinud pole. Samuti peetakse kinni Eesti vabariigi nõudmisest püsida kodus. Üks autos istunud ametnikest ütles selgelt, et, kui koeri kinni ei panda, siis neil on õigus enda kaitseks kasutada tulirelva. Kogu situatsioon ei jätnud kahtlust, et nad ongi võimelised koeri maha laskma."
Teesi sõnul kohkusid lapsed surmani ja puhkesid nutma. "Nad arvasid, et nüüd pannaksegi vangi või hakatakse tulistama. See oli rõve üleelamine, nagu oleksime kriminaalid."
Ta lisab, et inspektorid ei tutvustanud läbiotsimise tagamaid, viidates kriminaalasjale.
Kuna olukord tundus ehmatav, soostus pere koostööga ning lasi oma elamises korraldada kaks tundi kestnud läbiotsimise.
"Alguses oli tunne, et nad tõesti otsivad meie kodust karusid. Et andke karud siia! Siis selgus, et nad tahavad leida jälgi meie kirjavahetusest, mida loomulikult samuti polnud. Nende põhjalikkusest jäi mulje, et nad otsivad nõela, mitte karusid."
Naine rõhutab, et ehkki ametnikud kandsid maske, trampisid nad välisjalanõudes läbi kogu majapidamise, samuti polnud mingit juttu ette kirjutatud kahemeetrise distantsi hoidmisest.
"Meil keelati selle läbiotsimise avalikustamine ja suure tõenäosusega ootab meid selle eest karistus," nendib Tees, kuid ei tagane: Loomakaitse liidul on kavas sellise tegevuse peale kaevata, tulgu või trahv. "Eraisikud ja loomakaitseorganisatsioonid metsloomi aidata ei tohi, kuid riigi ainuke tegevus on loomapoegade metsa jätmine, kus nad hukkuvad. Selle asemel, et loomakaitse liiduga teha mõistlikku koostööd ja luua võimalus suurulukite rehabiliteerimiseks, raisatakse palju raha meie suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks," on ta nördinud.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütleb, et Loomakaitse Liidu reaktsioon on kahtlemata väga emotsionaalne, aga paljuski eksitav. "Kõik ametnikud olid identifitseeritavad - nimesildid ja nimetus Keskkonnainspektsioon -, nende käitumine oli igati vaoshoitud, hoolimata kohaolnud isikute provokatiivsest ja ründavast käitumisest ametnike suhtes," kinnitab ta. "Toimingule allutatud isikutel oli võimalik tutvuda põhjalikult kohtu poolt väljastatud läbiotsimise määrusega, mida nad kinnitasid ka oma allkirjadega nii määrusel kui toimingu protokollil, kuhu oli neil võimalik ka oma märkused ja kaebused kirjutada. Sel hetkel neid ei olnud."
Ta selgitab, et Keskkonnainspektsioon viis läbi menetlustoimingud poolelioleva menetluse raames ja kõiki protseduurinõudeid järgides, seal hulgas jälgides tervisenõudeid. Menetlustoimingud tehti õues, kõrvalhoonetes ja eluruumis, kasutades maske ja kindaid, et vältida nakkusohtu.
"Tõsi on, et praegune olukord ja taolised toimingud tekitavad inimestes ärevust, aga ametkonnad jätkavad oma tegevust, hoolimata praegusest eriolukorrast. Kuna kogutud info põhjal oli alust arvata, et karupojad on ebaseaduslikult loodusest eemaldatud ja asuvad seal, siis seda tuleb kontrollida niipea kui võimalik ja vajalikud ettevalmistused tehtud. Arvestades asjaoluga, et karupojad kasvavad, muudab iga järgnev nädal või kuu karupoegade saatuse pigem ettemääratumaks," põhjendab ta.
Läbiotsimine oli Tuule sõnul kaalutletud, selleks oli kohtu luba, mis anti pärast asja sisuga tutvumist. Läbiotsimist ei saa ega ole mõtet teha ette teatades ja see saab toimuda ainult vahetult, mitte distantsilt.
"Vabatahtlikud nii-nimetatud loomapäästjad on ilma Keskkonnaametilt saadud volitusteta asunud loomi loodusest eemaldama, see tekitab aga probleemide lahendamise asemele neid tulevikus juurde. Näiteks kodus kontrollimatult kasvanud karupoegi pole enam võimalik edukalt loodusesse vabastada. Suure tõenäosusega on nende koht kas loomapargis või tuleb nad eutaneerida," selgitab Tuul jõulise sekkumise vajadust.
