"Üks väheseid töid, mida praegu olen saanud teha, on pimedate raamatukogule Leelo Tungla raamatu "Maimetsa laste lood" sisse lugemine. Seda saab teha ainult õhtul, siis kui lapsed juba magama lähevad. Siis on vaikne," kirjeldab Inga. "Eile hakkas aga trall pihta. Hakkasime salvestama - niuts. Proovisime uuesti - niuts, niuts. Lasin siis Rolli meie juurde tuppa ja palusin tal vaikselt lesida. Lesiski vaikselt. Alustasime uuesti - mjäu. Proovisime veelkord - mjäu, mjäu. Lasime kassi ka salvestusruumi. Tal on üldse eilsest saadik komme kontrollida, kas pisikese tegelasega ikka kõik hästi on. Kui koer magama jääb, siis käib ja kontrollib üle, et kas ikka hingab veel. Kass lesis vaikselt, koer oli oma pea toetanud minu varvastele."

Inga Lunge abilised salvestusel

Seejärel proovis Inga salvestamisega uuesti algust teha, kuid keegi nohises ja norskas taustaks tasakesi. Rolli oli magama jäänud.
"Muidugi oleks võinud norina ka kuulajate rõõmuks taustaks jätta - kahju, et "Pooliku koera" lugu juba loetud oli. "Kirju liblika suvesse" see enam nii hästi ei passinud. Jätsime salvestamise katki, tassisin magava koera tema pessa ja läksime ise ka magama. Täna proovime uuesti."

Inga Lunge abilised salvestusel

Ühtlasi soovitab Inga lugeda raamatut "Maimetsa laste lood".
"Satute korraga teise - kaugesse aega ja tunnete ennast mõnes tegelases ära. Nii nagu Tiina "Kirju liblika suve" loos. Aitäh, Leelo, Sinu tekste on rõõm lugeda!"

Inga Lunge abilised salvestusel

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena