Läänemaal elav naine kirjeldab, et noor hunt tuli hoovi täna kella 8.30 paiku. Ilm oli sel ajal tormine. "Meie koer oli just õuest tuppa tulnud, tõenäoliselt tuli hunt jälgede peale hoovi. Noor ja ilus. Huvitus lapse jalgpallist, liikus ümber maja - hoonest umbes 10 meetri kaugusel," märgib lugeja.

Ta lisab, et koer oli väga vihane ja haukus, ent hunti see eriti ei seganud. Metsloom piilus maja suunas ja vahepeal läks suure kivi taha peitu. "Paistis väga uudishimulik ja meid karta eriti küll ei osanud. Väidetavalt on see esimene kord, kui siinkandis hunti näha. Tõsi, jahimehed on küll märganud talvel jälgi ja leidnud hundikorjuse," sõnab Haapsalust circa kümmekond kilomeetrit edasi lõuna suunas elav lugeja.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp ütleb Delfile, et midagi eriskummalist antud külaskäigus pole. Ta viitab, et vahel satuvad hundid hoovidesse pigem öötundidel, mistap neid ei märgata. "Noored hundid uudistavad ringi, eksirännakud võivad viia ka kellegi kodu lähedale. Nad otsivad süüa," lausub ta.

Kübarsepp selgitab, et vanemad isendid suudavad loomi murda, näiteks kitsi, ent noored toituvad tihtipeale näiteks ka jäätmetest, mida leiavad kuskilt külade juurest. Ta oletab, et antud hunt võis ehk tunda majast tulevat toidulõhna.

Noor hunt võib ehk paista üpris süütuke, ent teda tuleks ikkagi vaadata ohutust kaugusest ehk toast. "Pai pole mõtet teha," muigab Kübarsepp. "Olgu hunt või kits, metsalooma ei tasu torkima minna," rõhutab ta.

Palju huntide käitumist uurinud Kübarsepp lausub, et muretsemiseks oleks ehk põhjust, kui hunt hakkaks korduvalt ühes hoovis käima, aga üldjuhul seda ei juhtu. "Noored hundid alles uudistavad vabu alasid, eksirännakud viivad mitmetesse kohtadesse."

Ta lõpetab positiivse tähelepanekuga: "Mõnel ei õnnestu terve elu jooksul hunti näha, aga näe - nüüd tuli koju kätte."