Kõik Eesti 11 kahepaikse liiki on looduskaitse all. Kahjuks ei lähe neil Eestimaa Looduse Fondi teatel väga hästi. Ohtusid on paljud: sobivate elupaikade hävimine ja killustumine, veekogude halb kvaliteet. Konni jääb vähemaks ka teedel hukkumise, keskkonnasaaste, võõrliikide, tõusnud UV-B radiatsiooni taseme ja haiguste tõttu. Pooled meie kahepaiksete liikidest asuvad oma loodusliku levila piiril ja on seetõttu eriti tundlikud kõikvõimalikele muutustele. Maailmas pole kahepaiksete seisund samuti kiita - paljud liigid on väljasuremisohus.

Konnad liikvel 23.04.2020

Inimene saab konnadele abiks olla, seistes hea selle ees, et neid oleks võimalikult palju. Aiapidajad võiksid vältida taimemürkide kasutamist, sest mürgid hävitavad konnade toidulaua. Samuti on abiks mitmesuguste varjepaikade loomine: puunotid, oksa- ja kompostihunnikud. Mõned lapid murupinnast on hea jätta niitmata, seal saavad konnad varjuda ja silma torkamata toitu jahtida. Kui aias on konnadele sobilik kudemistiik, tuleb kindlasti vältida sinna kalade asustamist. Väikeveekogudes rikuvad kalad ära sealse loomuliku tasakaalu ning vohama hakkab taimne hõljum. Nii muutuvad veekogud hapnikuvaeseks ja ei sobi enam paljudele taime- ja loomaliikidele.
Konnad liikvel 23.04.2020

Kahepaiksete kudu ja kullesed söövad sageli kalad ära. Konnadele võivad ohtlikud olla ka mitmesugused kuivendussüsteemide käigus rajatud augud, mille püstloodis seintest üles ronimine pole võimalik. Auku kinni jäänud konna saab kergesti välja aidata, kui panna sinna midagi, mis aitab tal välja ronida (nt mõni latt).

Konnad liikvel 23.04.2020
Konnad liikvel 23.04.2020
Konnad liikvel 23.04.2020