FOTOD | Puurielu ja rämpstoit võtsid oravalt võime looduses hakkama saada

Eesti Metsloomaühingu vabatahtliku koju jõudis nädalavahetusel orav, keda on lemmikloomana puuris peetud ning kes tänu sellele ei oska orava kombel ronidagi.

Laupäeval saabus ühingule info Õismäel ühe maja trepikoja varikatusel olnud oravast ning loom toimetati vabatahtliku juurde.

"Kohe oli selge, et midagi on valesti, see orav ei osanud ronida ega kartnud inimesi.
Lähemal vaatlusel selgus, et orava küüned on lõigatud ja seetõttu on ronimine talle võõras," kirjeldab Eesti Metsloomaühingu vabatahtlik Virge Võsujalg. "Lisaks ei oska see orav ka hüpata. Liigiomane põhitoit teda ei huvita. Pähklid ja muu nii-öelda rämpstoidu, mis on orava toidulaual pigem maiused, võtab ta aga isukalt vastu."

Virge hinnangul on oravat tõenäoliselt kasvatanud inimesed, kelle käest ta kas kogemata plehku pistis või saadi aru, et metsloom ei ole siiski meelepärane lemmikloom. Vale toitumise tõttu ohustab looma luude hõrenemine.

"Orav ei ole lemmikloom, ta on väga isepäine, pissib-kakab sinna, kuhu tahab, märgistab kõike ja kõiki. Lisaks närib asju nagu näriline ikka. Aga võtta loomalt võimalus liikuda, hüpata ja süüa õiget toitu on jõhker. See armas isend vaid jookseb mööda maad ja hüppamisest ega puul ronimisest ei tule midagi välja. Looduses tema hakkama ei saa! Hoitud on teda ilmselt pisikeses puuris, kus ta ei ole saanud isegi ronimist ja hüppamist selgeks õppida, mis on aga oravatele ju vägagi vajalik," tõdeb ta.

Ühing soovib toonitada, et metsloom ei ole tavaline nunnu lemmikloom. Ta vajab liigiomast toitu ja vajalikke oskusi.
"Kulla inimene, enne oleks pidanud mõtlema. Kui olete leidnud hädas ja üksiku metslooma, siis palun andke sellest koheselt teada. Soovides teha head, võite teha loomale suure karuteene! Ka need inimesed, kes on juba endale mõne metslooma koju viinud, veel ei ole hilja looma päriselt aidata," selgitab vabatahtlik.