Delfi fotograaf Tiit Blaat sattus peale mullikale, kes ilmselt jõkke jooma oli läinud ning omal jõul enam kaldale tagasi ei pääsenud.
"Mullikas lamas taguotsa pidi vees, omal jõul ta enam kaldale ei pääsenud. Paanikas ta otseselt ei olnud, aga hirmunud ja stressis kindlasti," kirjeldas Blaat, kes looma päästmiseks helistas kohe Delfi toimetusse, et peremeest leida aidataks.
Ootamisele kulus umbes pool tundi. "Sügasin teda kõrva tagant ja rääkisin, et kohe tuleb abi," ütles fotograaf. Õnneks ei asunud peremees karjast kuigi kaugel ning saabus maastikuautoga, mille külge kinnitatud köiega loom taas kaldale aidati. Veel hommikul oli peremees loomi kontrollimas käinud, kuigi ka talle tundus, et libe kaldaosa võib nad ohtu seada. Nüüd on kavas kallasrada sulgeda ning loomadele aed ette ehitada.
Eile Pirita jõe saarele toodud viie segaverelise veise ülesanne on Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal asuva Kõrkja saare niitusid korras hoida ja linlastele rõõmu tuua.
"Käisin talvel välja idee, et Pirita jõe ürgorgu koos jões asuvate saartega saaks kasvõi osaliselt harida karjatades seal loomi. Eilsest on bioloogilised rohuniitjad – veised – Kõrkja saarel kohal ja hakkasid kohe usinasti rohtu nosima,” sõnas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
Esialgu toodi saarele kuus looma, viis täiskasvanud veist ja vasikas. Tegemist on segavereliste loomadega – saarel on natuke šoti mägiveist, herefordi, limusiini. "Valitud on pisut n-ö kergekaalulisemad loomad, kes sobivad hästi maastikuhooldajaks, kuid ei sõtku ka vihma korral karjamaad poriseks. Nii et 800–900-kilost pirakat looma selles karjas ei ole," selgitas Liinat ja lisas, et loomade kõige tähtsam töö on niidu hooldus. "Seni on seda teinud masinad, kuid usun, et veiste töö on sama tõhus, aga palju loodussõbralikum," märkis Liinat.
Lisaks pakuvad suveks linna toodud loomad linnarahvale ja külalistele silmailu, mida saavad kõik huvilised nautida tasuta.
"Ja mööda ei saa vaadata ka ajaloolisest küljest – Pirita kloostri taga asuval Kõrkja saarel on ajalooliselt karjatatud sadu aastaid kariloomi – nii veiseid, hobuseid kui ka lambaid," viitas Liinat traditsioonidele ja lisas, et loomade Piritale toomisel on ka keskkonnahariduslik vaatenurk ehk tutvustada inimestele nii loomapidamist kui ka selgitada nende olulisust just maastikuhoolduse seisukohalt.
"Loodan, et linnarahvas võtab loomad Pirital hästi vastu. Palun loomi mitte häirida ega toita," lisas linnaosavanem.
Veised toodi Piritale Harjumaalt ning jäävad Kõrkja saarele oktoobrikuu keskpaigani.
