Maruvihased loomakaitsjad süüdistavad vallaametnikku rebasepoegade hukkumises
Loomakaitseorganisatsioonid algatasid petitsiooni, et karistada Kambja vallaametnikku, kelle südametunnistusele arvatakse jäävat kahe rebasepoja elu.
Kuu aega tagasi avastasid Kriimani Tarekese VKT ühe maja elanikud, et nende kuuri alla on samas külas ringi liikunud rebane pojad toonud.
Nelja kutsikaga rebane toimetas hoolsalt ringi ja hoolitses kutsikate eest, kuni pisikesed olid nii suured, et hakkasid kuuri alt välja tulema.
Eestimaa Loomakaitse Liidu kirjelduse järgi oli rebaselaste elu-olu ja arengut pererahval tore jälgida ning oma elu elavad loomad ei häirinud neid kuidagi. Ka külaelanikud käisid loomade toimetamisi aeg ajalt pildistamas.
Kahjuks ei olnud rebaseid majutava pere naabrid sama meelt ning tundsid, et rebane koos kutsikatega pole teretulnud külaline nende õuel, kuhu rebased aeg-ajalt vaatamata võrkaiale sattusid ning grillpeo jäätmeid hävitasid. Lisaks kahtlustasid naabrid emarebasel kärntõve ning alustasid võitlust temast vabanemiseks.
Loomakaitseorganisatsioonid selgitasid nende poole pöördunud inimestele olukorda nii, et rebasekutsikaid emaga kuhugi toimetada ei saa ja tuleks kannatada veel veidi, kuni ema koos poegadega ise minema läheb. Selliselt saab kindel olla, et looduse toimimisse ei sekkuta ning järgitakse ka mitmeid seadusi, mis keelavad metsloomi loodusest eraldada ja nende elu häirida.
Elurajoon piirneb mitmest küljest metsa ja võpsikuga ning asub keset loodust. Küllap tundis rebane, et kõige ohutum paik pesa jaoks on inimeste juures, kelle lähedusse ta oli hoidnud juba paar aastat.
Möödunud nädalal sai loomakaitse liit kõne, kus paluti taas abi rebaseid mitte sallivatele naabritele selgeks tegemisel. Inimesed olid võtnud nõuks rebastest vaatamata kõigele vabaneda.
Nädalavahetusel püüdis Kambja vallaametnik Ilve Kahro koos abikaasaga rebaseema puuri. Üks poegadest saadi kätte võrguga.
"Rebaseema otsis puurist meeleheitlikult väljapääsu ja rebasepoeg visati auto järelhaagisesse, kuhu hiljem lasti puurist ka rebaseema. Kaas pandi kindlalt peale ning asuti püüdma teisi kutsikaid. Me ei tea, kas mõni saadi veel kätte ja saame rääkida sellest, mida ise nägime," kirjeldab liit sotsiaalmeedias.
Kohale sõites leiti eest õuel seisev järelkäru ja õhtust sauna nautiv pererahvas. Vaatepilt, mis järelkärus avanes, ajas loomakaitsjad vihaseks ja nutma samaaegselt. Segaduses rebaseema kõndis närviliselt mööda käru ja selle taganurgas kössitas pisikene rebasekutsikas. "Ei olnud neil vett ega toitu. Naabrite sõnul olid nad seal kinni olnud mitmeid tunde. Palavus, janu, nälg, hirm, õhupuudus," resümeerib liit.
Kahrode sõnul olevat rebaste koht metsas ning nemad olevat loomade tõttu niigi kannatanud.
"Ilve Kahro ja tema mehe tegevuse teeb eriti andestamatuks just see, et kõike tehti täie teadmisega, et see on rangelt keelatud. Vallas töötav ametnik võiks ometi nii palju teada, et Eesti Vabariigis on taoline tegevus seadustega reguleeritud," on loomakaitsjad nördinud.
Rebaseema hüppas vabatahtlike tulles kiirelt haagisest välja ja jooksis hirmunult minema. Pisikese, väriseva, kahe peopesa suuruse rebasekutsika viis liidu vabatahtlik süles tagasi kuuri juurde, kus see kiiresti oma pessa jooksis. Rebasepoeg ei üritanudki hammustada, sest tingimuste tõttu, milles teda hoiti, oli ta ehmunud ja apaatne.
Loomakaitsjad helistasid ka politseile ja palusid abi olukorra fikseerimisel. Politsei jõudis kohale esmaspäeval ning võttis asjaosalistelt ütlused. Pärast vabastamist oli rebaseema kadunud pea kolm päeva. Näljased pojad luusisid õuel ringi ning meeleheitel inimesed helistasid mitmeid kordi ka loomakaitse liidule. Õnneks tuli rebaseema tagasi. Praeguseks on neljast kutsikast alles kaks. Valla elanikud on kirjeldanud roosat, vedelikuga täidetud kilekotti, mis rebaste eluaseme juurde oli viidud.
Loomakaitse liit tegi Keskonnainspektsioonile ja politseile avalduse juhtunu kohta menetluste algatamiseks. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, Delfi Lemmikloomale, et inspektsioon alustab loomakaitsjatelt pärineva info alusel väärteomenetlust, et selgitada juhtumi asjaolusid. "Selguse saamiseks tuleb ära kuulata mõlemad osapooled, samuti tunnistajate ütlused, mis on praegu vastukäivad," lausus ta.
