Loomaarst Tiina Toomet: lemmikloomad desinfitseerimist ei vaja

Kuigi Covid-19 leviku ajal on inimesed harjunud käsi ja pindasid puhastama hoolsamalt kui kunagi varem, pole lemmikloomade jaoks hoolikas puhastamine alati tervislik, sõnab loomaarst Tiina Toomet. Ka õues jalutanud koera käppasid soovitab ta pigem pesta vee või šampooniga, mitte piserdada neid erinevate desinfitseerijatega.

Kas Covid-19 leviku tõttu tuleks edaspidi looma hoolsamini puhastada?

Kui keegi pole otse looma peale köhinud, aevastanud või sülitanud, siis ei näe küll põhjust, miks peaks looma rohkem puhastama. Siis peaksime ju oma jopedele ja mantlitele ka mingi erirežiimi kehtestama. Aga ilmselgelt soovime nii looma kui oma üleriideid puhastada, kui on kahtlust, et need on saastunud. Siin pole tegelikult ju vahet, kes koera või kassi peale köhis, kas hetkel aktuaalne koroonahaige või mõnel muul ajal tuberkuloosi põdev kodanik. Kumbagi nakkust ei soovi ju keegi oma looma kaudu saada. Korralik pesu vee ja šampooniga on täiesti piisav. Kindlasti kasutada kummikindaid ja jälgida hügieeninõudeid pesemisel.

Kas koera käppasid võib pärast jalutuskäiku desinfitseerijaga piserdada? On see mõistlik?

Mina ei soovitaks käppade piserdamist erinevate desinfitseerijatega. Paljud ei ole üldse mõeldud nahal, vaid pindadel kasutamiseks ja neid ei tohi mingil juhul looma peal kasutada. Suhtun kõhklevalt ka naha desinfitseerimiseks mõeldud preparaatidesse, sest neil on tavaliselt välispidise kasutamise näidustus, aga loomad kipuvad end lakkuma. Seega kasutavad ka seespidiselt ja see võib esile kutsuda mürgistuse. Peale jalutuskäiku peaks käppasid lihtsalt seebi või šampooniga pesema. Erilise hoolega muidugi siis, kui koer jagab inimestega diivanit või voodit ja peres on väikesed lapsed, kes põrandal mängivad.

Kui sageli tohib koera/kassi pesta?

Kassi tavaliselt üldse ei pesta. Nad ei vaja seda ja ega neile ei meeldi ka. Muidugi, kui ronib auto alla ja saab tavotiseks, siis tuleb pesu ette võtta, aga muidu küll mitte. Vahel on näidustatud ravipesu erinevate nahaprobleemide korral ning pikakarvalisi kasse ka kuigivõrd pestakse, aga mida harvem, seda parem.

See käib üldjoontes ka koera kohta. Väga usina pesemisega hävitame koera nahka kaitsva rasukihi ning võime saada kuiva ning kõõmendava karvkatte ning suurenenud vastuvõtlikkuse nahapõletikele. Paar korda aastas koera pesta on piisav. Erandiks on ravipesu ning mõned tõud, keda tõesti pestakse sagedamini. Pesema või pühkima peaks käppasid jalutuskäikude järel. Mõnel tuleb puhastada kõhualust, mis on saanud poriseks või kasida söömisel rokaseks saanud habet, aga korralikku šampooniga pesu teha pigem harvem, kui liiga sageli.

Kassi puhul on tema pesemisest olulisem puhastada regulaarselt liivakasti, et seal ei hakkaks vohama bakterid ja kass ei kannaks määrdunud liiva tuppa laiali. Pealegi ei taha kassid räpast kasti kasutada ja võivad hakata oma hädasid tegema kasti kõrvale või kuhugi mujale pererahva jaoks sobimatusse kohta. Liiva väljavahetamisele lisaks tuleks ka kasti ennast pesta või siis kasutada biolagunevat liivakasti, mis saab pärast mõnda aega kasutamist ära visata. Eestis toodab selliseid näiteks EcoPetBox.

Kuivõrd (või kas üldse) tasuks hoida oma looma praegusel ajal teiste loomadega mängimast? Miks?

Ei. Kui loomal on mängukaaslane, kelle pere on teadolevalt terve, siis ei näe küll põhjust, miks peaks talle keelama kohtumisi liigikaaslasega. Kui teise looma peres on koroonahaige, siis muidugi ei ole mõistlik neid kokku viia. Peamiselt seetõttu, et võite sattuda koroonahaige pereliikmega ohtlikku lähedusse.

Kas loomaomanikud käitusid eriolukorra ajal oma lemmikutega kuidagi teistmoodi?

Olulist vahet ei ole märganud, aga kindlasti on loomal ilmelik, et inimesed on pidevalt kodus. Kassid võivad olla pahurad, et neil pole üldse enam mingit rahu ja omaette olemist. Koer, kes on pererahva äraolekul harjunud magama, püsib virge ja tegutsemisvalmis ning see võib teda väsitada. Eriti muidugi veel siis, kui kõik pereliikmed teda üksteise võidu jalutada tahavad. See on alguses kindlasti väga tore, aga nüüd eriolukorra lõppedes võib koer olla segaduses, sest ta on juba harjunud, et teda päevas viis korda jalutatakse. Kindlasti ei ole see tore ka vanale haigete jalgadega koerale, kes ainult tahtejõu najal sunnib end iga pereliikmega kaasa vantsima.

Milliste vahenditega ei tohiks kodu puhastada ja millistega võiks, et korralikult desinfitseerida, aga samas olla loomasõbralik?

Kodustes majapidamises kasutatavad puhastusvahendid on head siis, kui neid kasutada juhendite järgi ja takistada lemmiku juurdepääs puhastusvahendite juurde. Puhastuse ja desinfektsiooni ajal tuleb hoida lemmikloomad eraldi ruumis ja tuulutada pärast ruume. Kindlasti peab arvestama, et loomade nina on palju tundlikum ja seetõttu ei ole mõistlik nende läheduses näiteks poest toodud kaupa desovahendiga pritsida. Selle lõhn on vänge meilegi, mis siis kassist ja eriti veel koerast rääkida.

Millised puhastusvahendid on lemmikutele ohtlikud?

Enamik puhastusvahenditest on mingil määral ohtlikud, kui neid ei kasutata ega hoiustata nõuetekohaselt.

Millised viirused üldse levivad praegusel kevadisel ajal lemmikloomade seas ja mida teha riskide vähendamiseks?

Hetkel ei ole eriti mingeid viiruseid liikvel. Mingil määral oleme diagnoosinud kennelköha ja kahjuks on Eestisse ilmunud taas koerte katk, millest me aastakümneid midagi ei teadnud. Õnneks on seda diagnoositud esialgu vaid paaril koeral ja rebasel. Seega saab rääkida vaid üksikjuhtudest, aga selle koleda, enamasti surmaga lõppeva haiguse ohjeldamiseks oleks vajalik, et kõik koerad oleksid vaktsineeritud.

Kas lemmikloomakliinikutes on tavapärane elu juba taastunud või mida peaks silmas pidama kliinikut külastades?

Loomakliiniku elu ja töökorraldus väga palju eriolukorras ei muutunud. Personal kasutas ja kasutab praegugi maske ning pakume neid ka klientidele. Desinfitseerima oleme me niigi kogu aeg harjunud. Nüüd teeme seda lihtsalt veelgi tihedamini ning desovahendiga puhastame rohkem pindasid (näiteks kaardimakseterminali või ukselinke). Püüame loomaomanikult saada võimalikult palju infot meili teel, et loomakliinikus veedetud aega lühendada. Saadame patsiendi koos omanikuga ka kohe vastuvõttu, et ooteruumis ei oleks rohkem kui kaks külastajat. Lisaks palume inimestel väljas või autos oodata, kui ooteruumis on rohkem inimesi.

Tiina Toometi kliiniku külastamiseks palume broneerida aeg ja täita saadetud küsimustik. Loomaga võib kaasa tulla üks terve täiskasvanu ja kliinikusse võib siseneda, kui on aknast näha, et seal ei ole lisaks personalile rohkem kui üks inimene.