Haruldased lendoravad võivad liuelda 40 meetri kaugusele
„Alutaguse mail elab ikka kahte liiki õravaid: ühed on küünide ja tuttidega ning teised siivadega õravad," räägib rahvasuu.
Lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Suured silmad on talle hämarikus ja pimedas nägemiseks abiks. Ehkki lendorava nimi viitab lendamisele, siis lennata need loomakesed siiski ei oska. Osavad on nad hoopis õhus liuglemises. Õhku hüpates tõmbab lendorav oma jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ning nii liugleb loomake hääletult, justkui purje abil kuni 40 meetri kaugusele. Lennu sihtkohta tüürib ta end saba abil. Enne puule maandumist hoo pidurdamiseks sirutab ta käpad ette ning painutab saba alla. Pärast maandumist jookseb lendorav kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal palju, nugistest kakkudeni.
Paigalise eluviisiga lendoravad elavad pea kogu oma elu puu otsas. Maa peal liikudes on nad kohmakad ja abitud, seepärast tulevad nad maapinnale vaid äärmisel vajadusel. Lagedad alad on lendoravale peamine probleem, sest nende ületamine on talle ebamugav ning eluohtlik. Elupaigana eelistavad nad metsa, kus on vanu õõnsustega pesa tegemiseks sobilikke puid. Lendorav sööb puude pungi, urbi, lehti, värskete võrsete koort jms. Talve üleelamiseks kogub ta ka toiduvarusid.
Lendorava pojad sünnivad mais-juunis, tavaliselt on neid kaks kuni neli. Pojad on sündides paljad ja pimedad ning hakkavad nägema kahenädalaselt, imemise lõpetavad nad ühe kuu vanuselt ja iseseisvuvad teise elukuu lõpuks. Järgmisel kevadel on nad valmis ise peret looma ja poegi kasvatama. Lendoravad elavad looduses 5-6 aastaseks.
Lendoravad elavad Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on lendorav oma leviala piiril. Emasloomade suurte kodupiirkondade tõttu, kuhu teisi emasloomi ei lubata, ei ole neid loomakesi Maarjamaal mitte kunagi väga palju olnud. Eriti haruldaseks on lendoravad jäänud eelmise sajandi teisel poolel ja praeguse sajandi algul. Selle peamiseks põhjuseks on vanade metsade kadumine ja sobivate elupaikade killustumine. Suur osa praegu teadaolevatest lendorava leiukohtadest asuvad Alutaguse rahvuspargis ja selle lähiümbruses. Lendorav on looduskaitse all.
