Viimsi raudteelt leiti lühikese aja jooksul juba teine eksootiline kilpkonn

Esmaspäeval jõudis Eesti Loomakaitse Seltsi hoole alla punakõrv-ilukilpkonn, kelle tähelepanelik meesterahvas Viimsist raudteelt leidis. Selle kilpkonnaliigi leidmine loodusest on muutunud kahjuks tavaliseks: alles mõne päeva eest leiti sealt kandist teine samasugune.

Nädala esimesel päeval helistas ELSI infoliinile meesterahvas, kes oli oma jalutuskäigul leidnud Viimsit raudteelt kilpkonna. Loom sai ELS-i poolt ära toodud ja otse loomakliinikusse eksootilisi loomi raviva arsti juurde toimetatud. Kilpkonn jäi kliinikusse turgutamisele, kuna oli uimane ja tema silmad kuivasid. Kliinikus hoiti teda soojas veevannis ning talle manustati naha alla vedelikku ja glükoosi. Lisaks vajas kilpkonn sundtoitmist. Õhtul sai kilpkonn minna hoiukodusse, kus tuleb talle veel silmatilkasid manustada ja vaadata, kas loomake ikka toibub.

Seltsi sotsiaalmeedias jagatud leitud kilpkonna kuulutuse peale tuli teade, et samast kohast on ka varem leitud üks kilpkonn. Leidja selgitas, et avastas looma raudteelt 10. juunil. Kilpkonn elutseb hetkel rõõmsalt leidja kodus. Kahtlus on, et tegu võib olla koos hüljatud või plehku pannud preilidega, kuna mõlemad loomakesed tunduvad olevat alles hiljuti loodusesse pääsenud ja nad on ka ühesuurused.

Eesti Loomakaitse Seltsi kui ka teiste loomakaitse organisatsioonide hoole alla on seda liiki loomi ka varem jõudnud mitmeid. „Punakõrv-ilukilpkonna loodusesse laskmine on Eestis kui ka mujal Euroopas suhteliselt tavaline. Tegu on loomadega, kelle heaolu on kodudes keeruline tagada. Nad vajavad täiskasvanuna võimsa veefiltriga pea 400-liitrilist akva-terrariumit. Lisaks peab neiel olema tagatud võimalus veest välja tulla ja ennast soojuslambi all soojendada. Samuti vajavad nad väga mitmekesist toitu. Kahjuks kipuvad inimesed looma võtma enne, kui on liigi vajadustega tutvunud või hindavad oma loomapidamise võimekust valesti. Loomapidamise keerukuse ilmnemisel või loomast tüdinemisel lastakse õnnetu loomake aga loodusesse. Juhul, kui tunnete, et looma pidamine käib üle jõu, siis on alati võimalik pöörduda mõne loomakaitseorganisatsiooni poole. Looma hülgamine ei ole lahendus, " kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Carol Liaks.

Punakõrv-ilukilpkonn on kantud Euroopa Liidu ühtsesse võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et nende sissetoomine, müümine ja paljundamine on Euroopas keelatud. „Punakõrv on ohuks meie liigirikkusele ja lisaks on kodudes neile keeruline tagada loomuomaseid tingimusi. Võõrliikide nimekiri küll keelab selle liigi pidamise, kuid kahjuks lisatakse liik nimekirja alles siis, kui on kahju tekkinud ja seetõttu on need loomad Euroopas lemmikloomadena juba levinud ning ka meie loodusesse sattunud. Samuti on endiselt lubatud kollakõrv-ilukilpkonnade pidamine, keda hakati Euroopasse tooma kui punakõrv keelati. Seda liiki on tegelikkuses sama keeruline pidada ja ohustab täpselt samamoodi meie keskkonda nagu punakõrv. Kuna seesugused nimekirjad ei ole ennetava toimega, siis paratamatult tuleb tegeleda tagajärgedega, mis võtab äärmiselt kaua aega ja nõuab suuri kulutusi, " lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.