Sellest vabatahtlikust eurost võib külastaja soovi korral kassas pileti ostmisel loobuda. Laekuva summaga toetab loomaaed ühenduste Save the Rhino ja Pallas’s Cat International Conservation Alliance kaudu ettevõtmisi, mille eesmärgiks on nende liikide alalhoid looduses.

Kagu-Aasia sumatra ninasarvikute populatsioon on viimasel sajandil inimtegevuse tulemusel langenud kriitilise piirini. Liigi elupaikades – Borneo ja Sumatra vihmametsades – on alles vähem kui 80 ninasarvikut. Organisatsioon Save the Rhino aitab kaasa teineteisest isoleeritud sumatra ninasarvikute ümberasustamisele turvalistesse varjupaikadesse. Varjupaikade eesmärk on luua geneetiliselt elujõuline tehispopulatsioon, kust tulevikus saaks isendeid loodusesse tagasi asustada.

2002. aastal hinnati manulite üleilmse populatsiooni suuruseks 50 000 isendit, 2016. aastaks oli see langenud 15 315-ni. Laia levilaga, kuid vähearvulise populatsiooni ning salapärase ja varjulise eluviisiga manuli uurimiseks on vaja palju ressursse ning rahvusvahelist koostööd. Ühenduse Pallas’s Cat International Conservation Alliance eesmärk on manulite arvukuse objektiivne hindamine, kaitseplaanide koostamiseks vajalike ökoloogiliste uuringute läbiviimine ning teavitus- ja koostöö kohalike kogukondadega, et tagada manulite ja nende saakloomade säilimine ning kaitse.
Tallinna loomaaed alustas piletitulult liigikaitseliste tegevuste toetamisega 2019. aasta kevadel. Toona oli loomaaia külastajate panus ligikaudu 24 000 eurot. Laekunud summa koos aasta lõpus algatatud kampaaniast laekunud vahenditega – kogusummas 78 440 eurot – kanti selle aasta alguses Austraalia Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni Looduse Alalhoiu Fondile, et aidata ulatuslikes maastikupõlengutes kannatada saanud ja elupaiga kaotanud loomi. „Loomaaedade üks oluline funktsioon on üleilmses liigikaitses aktiivselt osalemine ning sellesse olulisse missiooni võimalikult paljude kaasamine. Loomaaia pileti 1 eurone vabatahtlik hinnalisa on üks võimalus, kuidas meie külastajad saavad soovi korral liigikaitsesse panustada. Täpselt nii nagu aitas Eesti rahvas kaasa Austraalia põlengutes kannatanud loomade olukorra leevendamisele eelmisel aastal.“ sõnas loomaaia direktor Tiit Maran.

Kogutud vahenditest ning nende kasutamisest annab loomaaed avalikkusele teada 2021. aasta alguses.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena