Ulata abikäsi! Kuus viisi, kuidas aidata pimedaks jäänud lemmiklooma
Ole kannatlik. Kuna kõik lemmikud ei jää pimedaks kohe, vaid nägemine kaob järk-järgult, tasub olla kannatlik ja mõistev. Niisiis võtab loomal vähenenud nägemisvõimega harjumine aega. Kui koer või kass jääb pimedaks aga üleöö, on see talle tohutu muutus, mistõttu vajab ta harjumiseks palju rohkem aega. Nii et tasub olla kannaltik.
Luba loomal kodu enda jaoks kaardistada. Pime lemmikloom peab endale looma nii-öelda kaardi kodust, mille abil saab ta koduseinte vahel liigelda. See võtab aega ja kannatust. Vahel on hea panna pimedaks jäänud loom ühte tuppa mõneks ajaks, et ta saaks ruumiga põhjalikult teistmoodi tutvuda. Seejärel liigub ta edasi järgmisse ruumi. Kui koer on jäänud pimedaks, tasub temaga kogu elamine läbi jalutada nii, et koer on rihma otsas. Samal ajal tasub anda talle ka snäkke.
Elamine püsigu samasugune. Kui pimedaks jäänud lemmikloom on saanud selgeks, kus miski asub ja suudab omapäi asjad üles leida, siis on tähtis, et elamine sellisena ka püsiks. Nii et kui tuleb soov tõsta mööbel ringi, siis tasub sellest mõttest oma lemmiku huvides loobuda. Lisaks peaks elamine olema vaba teravatest esemetest ja mööblinurkadest.
Piira ligipääs potentsiaalselt ohtlikesse kohtadesse. Kui elamises leidub kohti, kust pime loom võib alla kukkuda, tasub sinna ette miskit panna vähendamaks kukkumisohtu. Näiteks trepi ette võiks paigalda pisikese värava, et loom ei pääseks trepist üles-alla liikuma.
Vihjed. Kuna loomadel on hea haistmismeel ja kuulmine, siis tasub liikumise lihtsustamiseks tekitada loomadele erinevaid vihjeid, mis aitavad aru saada, kus loom asub. Selleks võib olla mõni lõhn või heli. Näiteks asetad mingisse ruumi kellukese ja teise mõne lõhnaküünla.
Mängimisel rõhu teistele meeltele. Kuna lemmikloom on kaotanud nägemisvõime, võiks keskenduda tema uute mänguasjade puhul pigem helidele, lõhnadele ja vibratsioonidele. Niimoodi tunneb koer või kass end kaasatuna ja saate mängida.
