TOP 9 | Hoia piip ja prillid! Need on maailma ohtlikemad loomad

Haid võivad võimutseda veristes õudusfilmides ja ämblikud võivad olla foobiakuningad, kuid liigirohkel maakeral leidub arvukalt ohtlikke loomi. Heidame pilgu neist kümnele kõige ohtlikumale.

Kahvripühvel on suurte kõverate sarvede ja võimsa kehaga Aafrikas elav suuruluk, kes kaalub kuni 800 kilogrammi. Kahvripühvlid moodustavad üle tuhandepealise karja. Tavaliselt liiguvad kahvripühvlid tohututes karjades varahommikuti ja hilistel lõunatundidel või kogunevad veekogude äärde jooma. Üldiselt on tegemist rahulike loomadega, ent kui miski ohustab neid või nende vasikat, on nad võimelised ajama vaenlast taga kiirusel 56 kilomeetrit tunnis. Kahvripühvlid elavad peamiselt Saharast lõunasse jäävas Aafrikas.

Koonustigude levikualaks on soojad troopilised ja lähistroopilised veekogud. Kuigi koonusteo karp näeb kaunis välja, on tegemist äärmiselt mürgise molluskiga. Nimelt sureb koonusteolt nõelata saanud inimene mürgistusse vaid paari minuti jooksul. Koonusteo mürgile puudub vastumürk ja piisab vaid tilgakesest tapmaks paarkümmend inimest. Koonustigude mürk halvab närvirakkude omavahelise suhtluse, mistõttu tekib halvatus.

Kullanoole ehk kuldse lehestikukonna levikuala on Colombia troopika Vaikse ookeani rannikul. Peamiselt eelistab kullanool elupaigana sademeterikast vihmametsa, kus on vähemalt 26 °C ja suhteline niiskus 80-90%. Täiskasvanud kullanooled on tavaliselt 5,5 sentimeetrit pikad ja - nagu nimigi ütleb - kuldse värvusega. Kullanoole mürk ehk batrahhotoksiin on niivõrd tugev, et ühes konnas sisalduva kogusega on võimalik saata kümme meest manala teele. Ühe inimese surmamiseks piisab vaid kahest mikrogrammist nimetatud mürgist. Kullanoole muudab aga eriti ohtlikuks tõsiasi, et tema mürginäärmed paiknevad naha all ehk pelgalt konna puudutamisest piisab mürgistuse saamiseks.

Meriherilane on eluohtlik meduus, kuid õnneks pole meriherilase kõrvetus üldjuhul surmav. Meriherilaste levikuala on India ja Vaikse ookeani piirkond. USA riikliku ookeani ja atmosfääri administratsiooni hinnangul on meriherilane mürgiseim mereloom. Meriherilasel on 15 kombitsat, mis kasvavad kuni kolme meetri pikkuseks. Kombitsate peale on meriherilasel kokku tuhandeid kõrverakke, mis sisaldavad mürke, mis ründavad samaaegselt süda, närvisüsteemi ja naharakke. Iga aasta sureb sadu inimesi, sest meriherilase mürk on niivõrd tugev, et enne kaldale jõudmist tekivad inimesel šokk ja südamehäired. Need, kel õnnestub kaldale jõuda ja viikase sealt haiglasse, kogevad mitu nädalat valusid. Lisaks jäävad kõrvetusest koledad armid.

Kerakala levikualaks on troopilised mered üle kogu maakera. Eriti ohtlikuks muudab kerakala see, et närvimürki leidub nende nahas, lihaskoes, neerudes, maksas ja sugunäärmetes. Niisiis on Jaapanis delikatessiks peetava kerakala söömiseks ettevalmistamine tõeline väljakutse. Ja kuigi kerakala tohivad valmistada vaid vastava litsentsiga kokad, siis ikka sureb igal aasta mitu inimest nimetatud kala söömise tagajärjel. Kerakala kehas olevat tetradotoksiini peetakse 1200 korda mürgisemaks kui tsüaniid. Peamiselt leidub kerakala Jaapanis, Hiinas ja Filipiinidel.

Must Mamba võib ühe hammustusega edastada 100 kuni 400 milligrammi mürki, mis võib inimese nelja tunniga tappa, kui hammustus on jalal või käel. Lisaks on Must Mamba erakordselt kiire madu: 4,2 meetriseks kasvav isend on võimeline liikuma kiirusel 20 kilomeetrit tunnis. Küll aga ei torma Must Mamba kedagi niisama ründama, vaid ainult siis, kui ta tunneb ohtu. Kui nimetatud madu hammustab, teeb ta seda kiiresti ja mitu korda järjest ehk ohvri kehasse jõuab mürki kogus, millest piisaks kümne inimese surmamiseks. Kui inimene 20 minuti jooksul vastumürki ei saa, siis ta sureb.

Harikrokodill on India idaosas, Sri Lankal, Kagu-Aasias ja Austraalia põhjaosas elav suur roomaja. Massilt on tegemist suurima roomajaga tänapäeval - täiskasvanud isase harikrokodilli pikkus on tavaliselt 4,8 kuni 5 meetrit. Mõned isendid võivad kasvada ka 7 meetri pikkuseks. Tavaliselt elab harikrokodill 70 aasta vanuseks ja kaalub 400 kuni 1000 kilogrammi.

Tsetsekärbes. Kurikuulsad tsetsekärbsed kuuluvad päriskärblaste hulka. Tsetsekärbes on pärit Aafrikast. Nad on tuntud kui unitõve ja nagaanatõve (koduloomade haigus) levitajatena. See haigus saab alguse palavikust, pea-ja liigesevaludest ning sügelusest. Haiguse arenedes võivad tekkida koordinatsioonihäired, mälukaotus ja segadus. Häiritud saab normaalne unetsükkel. Ravimata jättes võib see haigus osutuda surmavaks.

Sääsk. Sääsed on eelkõige ohtlikud seetõttu, et nad kannavad edasi erinevaid haiguseid. Suur osa inimestest näeb sääski kui tüütuid putukaid, kes üritavad toreda suvepäeva iga hinna eest ära rikkuda. Tegelikult on sääsed aga palju ohtlikumad, kui arvame, sest nad kannavad erinevaid haiguseid. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb igal aastal ligikaudu 725 000 inimest just sääskede poolt edasi kandunud haigustesse. Umbes 200 miljonit inimest jääb aga ajutiselt halvatuks. Ainuüksi malaaria tõttu sureb umbkaudu 600 000 inimest. Lisaks kimbutavad inimesi ka haigused nagu Dengue-palavik, kollapalavik ja entsefaliit ehk ajupõletik.

Allikas: CNN