Viimased etioloogilised uuringud näitavad, et koer väljendab läbi haukumise erinevaid emotsioone. Sõltuvalt sellest, kas haukumine on madal või kõrge, haugatused pikemad või lühemad, kas haugatuste vahele jäävad pausid, on tegu erinevate signaalidega, mida loom edasi tahab anda. Omajagu rolli mängib ka tõug: jahikoerad nagu hagijad või terjerid kipuvad olema lärmakamad.

1.Lühikesed, kiired ja korduvad haugatused demonstreerivad tarvidust oma territooriumi kaitsta.

2.Valjud haugatused, mille vahele jääb paus, märgivad ohutunnet.

3.Lühikesed ja kiledad haugatused koos vastava kehakeelega tähendavad, et koer tunneb end ähvardatuna.

4.Äge ja korduv haukumine koos käppade ettepoole sirutamisega väljendab koera soovi mängida.

5.Sisendusjõulise ja korduva haukumisega püüab koer saavutada midagi, milleks ta arvab endal õiguse olevat.

6.Kõrgendatud toonil ja närviline haukumine väljendab soovi tähelepanu järele.

7.Neurootiline, pidev rütmiline ja samas toonis haukumine võib viidata obsessiiv-kompulsiivsele häirele, mille puhul tasub alati loomaarstiga sellest rääkida.

Ka pideva haukumise peale ärritudes tasub meeles pidada, et koer ei tee seda nimme ja inimese ärritamiseks. Motiivid võivad olla nii sisemised (rõõm, ärritus) kui välised - näiteks uksekella helin. Üheks haukumise vallandajaks võib olla ka stress, mida loom taluda ei suuda. Haukumine aitab stressi maha laadida. Juhul, kui asi on stressis, tuleb selle algpõhjused kindlaks teha ja kõrvaldada.

Paljude koerte jaoks on ärevust tekitav näiteks autoreis, ka sellistel puhkudel kipuvad nad haukuma. Teiselt poolt võib haukumine olla ka elevuse märk, kui loom saab aru, et kohe asutakse teele ning tema jaoks seostub see näiteks tuttava maakohaga. Samas võib õuekoeral frustratsiooni esile kutsuda ka teiste, vabalt tänaval liikuvate koerte nägemine.

Et koer reisil tsiviliseeritult käituks, on võimalik teda meelitada näiteks maiustega täidetud mänguasjadega. Väga pikkadeks reisideks võib loomaarstilt küsida rahustit.

Mõnede koerte vabadusiha ja tung oma eesmärgi poole tormata on sedavõrd suur, et nad hauguvad ka iga vastu tuleva koera peale. Seda olukorda aitab ennetada varane dressuur, mille käigus õpetatakse koera viisakalt rihma otsas käima. Treeningu puhul on oluline, et omanik ise säilitaks rahu, näidates sellega koerale eeskuju.

Sageli on haukumise põhjuseks siiski üksindus ja tähelepanuvajadus. Koer on juurtelt karjaloom ning vajab suhtlemist, mistõttu nelja seina vahele sulgemine ja seltsita jätmine tekitab temas stressi. Oma karjast ilma jäämine on üks asjaolusid, miks kutsikad öösiti nutavad. Abiks on kindla rutiini sisse seadmine, sest koerad on suutelised päevaplaani mõistma. Paigas võiksid olla nii söögi- kui jalutusajad, parimal juhul ka omaniku kodust väljumise ja tagasi saabumise aeg. Ärevamate koerte puhul tasub omanikul kaaluda võimalust tihti lühikeseks ajaks välja minna, et koer peremehe tagasitulekus alati kindel saaks olla.

Pikad jalutuskäigud kompenseerimaks koera üksiolekuaega on samuti soovitatav lahendus. Sarnaselt inimesele toodab koera aju liikudes serotoniini.

Kui koer peremehe äraolekul lärmama kipub, on heaks vahendiks ka teleri või raadio mängima jätmine. Eriti hea oleks programm, kus loom lakkamatult inimhääli kuuleks. See annab talle turvatunde.

Ja lõppude lõpuks: karjaloomana tunneb iga koer end turvalisemalt, kui tal on seltsiks teine liigikaaslane.

Allikas: redcanina.es