Kas ta läheb paksuks ja lõpetab hiirejahi? Faktid, mida pead teadma kassi steriliseerimise kohta
Kassipoja koju toomine on üks imelise kooselamise ja -kasvamise kogemus. See on aeg, kus võid vaadata seda väikest tegelast ja lihtsalt nautida iga tema liigutust - mängu, magamist, nurrumist ja ka krutskeid.
Mida tähendab steriliseerimine ja kastreerimine?
Eesti keeles on need kaks terminit paralleelselt kasutuses ja rahvakeeli kasutatakse sõna "steriliseerimine", kui soovitakse sootuks teha emane kass, ja sõna "kastreerimine" kasutatakse isase kassi lõikamise puhul. Emaste puhul oleks õigem termin ovariohüsterektoomia ehk OHE, sest välja lõigatakse nii emakas kui munasarjad. "Steriliseerimine" tähendaks vaid emaka ja munasarjadevaheliste juhade ligeerimist - selline operatsioon ei hoiaks ära innaajale iseloomulikku käitumist, mis ongi üks operatsiooni tegemise olulisi põhjuseid.
Steriliseerimise/kastreerimise operatsioon hind jääb emastel kassidel 125 - 160 eur ja isastel kassidel 60 - 80 eur kanti. Hind oleneb paljudest asjaoludest, nt kliiniku asukohast, milliste vahenditega ja millises tingimustes operatsioon tehakse (steriilne eraldiseisev operatsiooniruum on kindlasti hügieenilisem), kas kassile tehakse narkoosist ärkamiseks süst (lisatasu eest) või jäetakse ta kliinikusse ise ärkama.
Steriliseerimise/kastreerimise operatsioon ise on kliinikus võrdlemisi rutiinne protseduur. Isastel kassidel eemaldatakse kastreerimise käigus munandid ja see võtab aega umbes 15 - 30 minutit (koos ettevalmistusega). Kogu kliinikus veedetud aeg kipub jääma aga pikemaks 1,5 h. Kui esineb peitmunandilisust, kus üks munaditest ei ole laskunud munandikotti ja asub endiselt kõhuõõnes, on operatsioon juba ajaliselt ja rahaliselt kulukam, sest avatakse ka kõhuõõs. Emastel võtab operatsioon ise natuke kauem aega - 30-45 min, sest avada tuleb ka kõhuõõs ning eemaldada sealt munasarjad ja emakas. Kokku kogu protseduur kestab umbes kuni 3 h.
Operatsiooniga kaasnevad riskid
Iga operatsiooniga kaasnevad alati ka teatud riskid, nendest kõige suurem risk on ilmselt narkoos ja siin on raske ennustusi teha, sest iga loom reageerib narkoosile erinevalt. Samas narkoosist tingitud komplikatsioonid on väga harvad. Narkoos ja analgeesia (valutunde ära võtmine) tagab loomale valutu unelaadse seisundi. Rahulikku ja paigal püsivat kassi on turvaline ja eetiliselt korrektne opereerida.
Pärast operatsiooni lastakse kiisul rahulikult kliinikus ärgata ja toibuda. Vajadusel tehakse ka nö. äratav süst. Omanikule antakse reeglina üle juba ärkvel, kuid veidi unine kass. Kodus tasub kiisu jätta põrandale (võib ka selle sama puuriga, millega teda transporditakse) ja sooja kohta (mitte kuuma), et ta saaks oma une täis magada ja operatsioonist toibuda. Kindlasti ei tohiks kassi panna diivani või voodi peale, sest unine kass võib sealt lihtsalt alla kukkuda ja endale viga teha. Samuti peab see koht olema rahulik, et keegi teda ei segaks ega häiriks (nt vannituba või kõrvaline koht).
Kuna isaste kasside operatsioon on väheminvasiivne, on isane kass järgmiseks päevaks juba päris tema ise. Haava eest hoolitsema ei pea. Emastel kassidel jääb kõhule paari cm pikkune haav, mida kass ei tohiks keelega lakkuda. Kuna kassi keel on kare ja mitte just kõige puhtam, võib lakkumine haava lahti tõmmata ja/või põletiku tekitada. Lakkumise ennetuseks pannakse emasele kassile krae või operatsioonijärgne vest. Haava kinni õmblemiseks kasutatavad niidid on tavaliselt isesulavad ja neid ei ole vaja isegi eemaldada (aga selle kohta tasub üle küsida operatsiooni teinud arsti käest). Emane kass saab oma tavapärase elu juurde naasta juba 5-7 päeva pärast.
Miks steriliseerida/kastreerida?
Kassipoja steriliseerimine/kastreerimine ennetab innaaegset häirivat käitumist. Seda on raske ette kujutada, kui omanik ei ole indlevat kassi pealt näinud. Emased kassid häälitsevad valjult ja toovad esile senikuulmatuid saatanlikke helisid. Nad püherdavad maas, nühivad ennast vastu kõikvõimalikke pindu, vahel on agressiivsed ja siis jälle otsivad hellust, naudivad sabajuurepealset sügamist natuke liiga palju, ajades tagumiku upakile. Kui emane kass inna ajal ei paaritu, kordub sarnane teguviis umbes iga kolme nädala tagant kuni hetkeni, mil emane kass saab edukalt paaritatud. Emase kassi omanike "rõõmuks" külastavad nende elamise ümbrust ka (kastreerimata) isased kassid, kes tunnetades läheduses indlevat emast, tulevad ennast peigmeheks pakkuma. Sellega kaasnevad märulised kaklused ja haavad. Enamasti leiab kogu see tegevus aset öösel.
Toas peetavad isased lõikamata kassid üritavad aga igal võimalusel elamisest välja murda, et oma territooriumi avastada ja kaitsta teiste isaste kasside eest. Seoses vajadusega oma territooriumi kaitsta, võivad nad muutuda agressiivseks. Kogu oma territoorium on vaja ära märgistada, et maailmale teada anda: "mina elan siin ja see on minu maa" - see toimub nii toas kui ka õues. Isase kassi omanik ei pruugi sellega leppida, sest kõik seinad ja voodid, uksepiidad ja lauajalad on kassi pissi täis. Territooriumi nimel on isasel kassil vaja vahel ka kakelda. Kakluste käigus võivad isased saada väga tugevalt viga ja hammustuste ning süljega võivad levida ka sellised ohtlikud haigused nagu kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) või marutaud (seda õnneks Eestis hetkel ei levi). Samuti on tihedamates kassikogunemiste kohtades altimad levima erinevad parasitaar- ja nakkushaigused. Kui isasel kassi õnnestub rajalt maha võtta mõni parasjagu indlev emane, on oodata pesakonda ja kassipopulatsiooni laienemist. Emase kassi omanikud aga peavad tegelema kassipoegadega.
Seega, kasside steriliseerimine/kastreerimise soovitus on suuresti tingitud vajadusest ohjata kasside populatsiooni. Kassid (nii lõigatud kui ka lõikamata) on suureks ohuks lindudele ja pisinärilistele püüdes neid ohjeldamatult ja enda lõbuks. On tehtud uuringud, milles käsitletakse kasside mõju lindude ja näirliste populatsioonile ja see on väga šokeeriv ning laastav. Kasside populatsiooni piiramine on väga eetiline teguviis, arvestades, et praegugi on väga palju kasse varjupaikades ja hoiukodudes, kes veel otsivad oma kohta siin maailmas, rääkimata tänaval elavatest kassidest.
Steriliseerimine/kastreerimine säästab omanikku innaaegsest käitumisest. Isased kassid muutuvad taltsamaks, sest neil puudub suur sisemine tung oma maid märgistada ja paarituseelise saamiseks kakelda. Oht haigestuda kakluste käigus levivatesse haigustesse langeb oluliselt. Emaste lõikus ennetab soovimatuid järglasi, emakapõletiku teket ja vähendab piimanäärmekasvaja riski ja isaste kasside kogunemist koduakende all.
Millises vanuses opereerida?
Üldine soovitus on umbes 6 kuuselt, kuid seda võib teha nii varem kui ka hiljem. Emane kass on võimeline tiinestuma juba 4 kuuselt. Seega ei tasu operatsiooni kaua edasi lükata. Emast kassi on ebamugav opereerida inna ja tiinuse ajal ja paljud loomaarstid eelistavad teha seda inna-/tiinusevälisel perioodil. Arvamus, et emane kass peaks saama enne steriliseerimist vähemalt ühed pojad on linnalegend ja täielik jama.
Samuti ei ole mitte mingisuguseid tõendeid selle kohta, et steriliseerimine/kastreerimine mõjutaks kassipoja täiskasvanud kasvu.
Kas kassi iseloom muutub pärast lõikust?
Üldiselt mitte, kui ainult selles plaanis, et isased kassid, kes muidu olid väga territoriaalsed ja kaklustele orienteeritud oma territooriumi kaitsmiseks, muutuvad rahulikumaks. Kui ei ole vajadust paarituda, ei ole ka vajadust läbida suuri alasid või oma territooriumi nii kiivalt kaitsta. Kassid jäävad territoriaalseks ka pärast lõikust, kuid nad ei ole enam nii altid selle kaitseks kaklusesse ronima ja konfliktid saavad leebemalt lahendatud või püütakse neid juba eos vältida. Kassil jääb alles võime ennast kaitsta, samas kaob ära huvi küla kõige võimsamat murdjat duellile kutsuda, pelgalt võimaluse pärast paarituda.
Veel üks põhjendamatu kartus seisneb selles, kas kass püüab hiiri ka pärast lõikust. Vastus on - jah! Kui kassil on eos huvi või sisemine vajadus hiiri ja/või linde püüda, teeb ta seda ka pärast lõikust. Kass jahib hiiri ka siis, kui tal on kõht täis, lihtsalt omaenese vaimse töö ja lõbu tarvis. Linnukeste säästmiseks võib kassile pakkuda erinevaid mänge ja puslesid, mille auhinnaks on toidukrõbin. Näiteks Best Friendil on UFO laadne mänguasi, millest võib kassile süüa anda, erinevad toidupallid. Söötmiseks ja mänguks võib kasutada ka wc-paberi rulle või munakarpe.
Kas kass läheb pärast operatsiooni paksuks?
Kassipoja parima arengu ja kasvu tagamiseks on oluline talle toiduga pakkuda õiges koguses õigeid toitaineid. Kassipoeg vajab pea topelt rohkem energiat kasvuks ja arenguks, kui seda vajab täiskasvanud kass. Nagu lennuk, mis kulutuab väga suure koguse kütust vaid õhku tõusmiseks. Kui lennuk on juba õigel kõrgusel (ja kass täiskasvanud), kulutab ta energiat vaid valitud kõrguse säilitamiseks ja mitte tõusuks (ja kassipoeg kasvuks) - kütuse (energia) kulu on stabiilne ja võrdlemisi madal.
Pärast lõikust muutub kassipoja energia vajadus. See eneriga, mis kulus varasemalt suguhormoonide välja töötamiseks (emastel emaka ja munasarjade, isastel munandite töökorras hoidmiseks) ei kulu enam sellele, sest neid enam lihtsalt ei ole. Samuti ei rända kassid enam nii palju ringi (isased kassid territooriumi märgistamiseks ja kaitsmiseks) ja kogu see eneriga jääb üle.
Energiat saab kass aga toidust. Kui kassipoeg jääb sööma seda sama toitu, mida ta sõi enne lõikust ja koguseid ei vähendata tekib kehas energia liig, mis talletatakse rasvana keha erinevatesse piirkondadesse. Kui seni tarbitava toidu kogust vähendatakse, võib kassi kõht tühjaks jääda, sest oluline on ka söödud toidu kogus.
Lõigatud kasside energiavajadus langeb kuni 50%, aga isu seevastu tõuseb oluliselt. Samas ei tohiks anda kasvavale lõigatud kassipojale täiskasvanud steriliseeritud kassi toitu, sest nagu me rääkisime - lennuk vajab õigele kõrgusele tõusmiseks väga palju energiat. Nii ka lõigatud, kuid veel kasvav ja arenev kassipoeg. See on koht, kus toitumisteadlased peavad balanseerima kahe äärmuse vahel ja leidma täpselt õige toitainelise koostisega retsepti, mis annaks lõigatud kassipojale kasvuks kõik vajalikud toitained tekitamata see juures ülekaalu (tavalise kassipoja toit) või puudujääki (täiskasvnud kassi toit).
Vastamaks küsimusele, kas kass läheb pärast lõikust paksus, siis jah, ta võib minna, kui ei arvestata eelpool mainitud faktidega. Parim viis ülekaalu ennetuseks on vahetada senine kassipoja toit steriliseeritud kassipoja toidu vastu, mis tagab hea maitse, koostisosade profiili, õige kalorsuse ja ka kõhtu täitva koguse.
Valige oma kassipojale toit, mis on:
Mõeldud steriliseeritud kassipojale (kassipoeg on kuni üheaastane kass, suurematel tõugudel kuni 14 kuud). On koostatud toitumis-, käitumisspetsialistide ja loomaarstide poolt. Testitud tulemustega, mis kinnitab ja tagab lõigatud kassipojale kõik tema vajadused parimaks arenguks ja kasvuks. Tootnud firma, mille panust kasside tervisele on tunnustanud ISFM (International Society of Feline Medicine - https://icatcare.org/veterinary/isfm/ Rahvusvaheline kassiarstide organisatsioon). Firma, mis teeb uuringuid ja murrangulisi avastusi kasside pidamise, heaolu ja tervise edendamiseks.
Üks sellistest toitumisspetsialistide poolt loodud ja eelpool mainitud punktidel vastav toit on Purina Pro Plan täissööt steriliseeritud kassipoegadele.
Milliseid probleeme ülekaal tekitab?
Kassidel on põhilised ülekaalust tingitud probleemid seotud kuseteede tervisega. Ülekaalulistel kassidel esineb märgatavalt rohkem kuseteede haigusi, mis väljenduvad enamasti omaniku jaoks väga ebameeldivalt - sirtsutamisega selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Kassid kipuvad sirtsutama valedesse kohtadesse ka siis, kui nende elus on natuke rohkem stressi, kuid ülekaal on siiski üks suurimaid eeldusi kuseteede häirete tekkeks. Eriti ohustatud on just isased kassid, sest nende kuseteed on pikemad ja kusekivide takerdumise võimalus kuseteedes ka suurem, valusam ja kallim probleem.
Ülekaalust tingituna võib kass muutuda laisemaks, sest suurel kassil on ebamugav ja ebameeldiv ennast liigutada. Ta ei jõua hüpata piisavalt kõrgele, väsib kiiresti (rasvik, mis ümbritseb südant, piirab selle töö võimekust), ta ei viitsi mängida. Sööki on aga reeglina vabalt ja piisavalt ees. Siit tekib omamoodi nõiaring - mida vähem kass liigub ja rohkem sööb, seda suuremaks ta läheb. Ülekaal on suureks probleemiks ka võimalike operatsioonide mõttes, suurendades narkoosist tingitud tüsistuste ohtu. Kõhuõõne operatsiooni ajal suurt rasvkudet kõrvale lükates, võib jääda väga piiratud ruum operatsiooni enda jaoks ja seetõttu võib tekkida vajadus operatsioonihaava laiendada. See omakorda pikendab operatsiooni kestvust ja parenemisele kuluvat aega.
Ülekaal on ka diabeedi tekke eelsoodumuseks, kuid diabeeti esineb pigem keskealistel kassidel.
Milline on kassipoja ideaalne kaal ja kehakonditsioon?
Kassipoja ideaalne kaal on punkt, mida on raske määrata, sest see oleneb nii kassi tõust kui ka east. Palju kergem on lähtuda kassipoja kehakonditsioonist ja see kehtib kassi iga vanuse, eluetapi ja tõu kohta. Ideaalses kehakonditsioonis kass(ipoeg) on selline, kelle viimaseid rindkere roideid on katsudes mõõdukalt tunda. Kui roideid palpeerimisel tunda ei ole, võib kahtlustada ülekaalu. Headeks punktideks on ka talje, mida kassi vaadates peaks olema kerge eristada. Küljelt vaadates peab kassil olema (saba suunas, mitte vastupidi) ülenev kõhujoon. Enamikel kassidel on kõhul lotendav nahavolt, mis kipub rasvaga täituma, kui kass saab liigselt süüa. Kui vaadata tabelit, siis nr 4-5 on ideaalne.
Kassipoja või kassi steriliseerimine/kastreerimine on väga mõistlik, kui omanikul ei ole soovi lemmikut paaritada ja järglasi saada. Paljud kassid elavad ka ilma operatsioonita hästi, kuid omanike närvid on need, mis alla annavad. Tegemist on turvalise operatsiooniga, mille riskid on võrdlemisi madalad. Pärast operatsiooni on oluline pakkuda kassile aega toibumiseks ja valida talle steriliseeritud kassile (kassipojale) mõeldud toit, et vältida ülekaalu teket. Saledat kehajoont aitavad hoida ka kaasahaaravad mängud ja jalutuskäigud kiisukesega.
