"Koos lemmikloomade arvu kasvuga on paraku suurenenud ka piinamiste ja väärkohtlemiste hulk. Sellega ei saa leppida," ütleb Andrei Korobeinik.

Suvel erinevate organisatsioonide ja huvitatud isikute poolt ettepanekuid kogunud Andrei Korobeinik tahab hea seista selle eest, et väärteo korral pikeneks loomapidamisõiguse äravõtmine kuni viie aastani ja kuriteo korral kuni 15 aastani. "Samuti tuleb võimaldada loomapidamisõiguse äravõtmise rakendamine põhikaristusena väärteo eest ja kehtestada looma julma kohtlemise eest maksimaalseks karistuseks kaks aastat vangistust. Inimestele peab saatma selge signaali, et loomi tuleb kohelda heaperemehelikult ning hoolimatu ja pahatahtliku tegutsemise korral on ette nähtud karmid karistused. Loomad ei ole mängukannid!" lausub Andrei Korobeinik.

Praegu korraldab kasside ja koerte kiipimist kohalik omavalitsus, kuid Andrei Korobeiniku sõnul on ülevaate tõhustamiseks vajalik kehtestada kiipimise kohustus seadusega ning luua üleriigiline lemmikloomade register. "Täna on lemmikloomaregistri pidamine kohaliku omavalitsuse kohustus. Olemas on kaks üleriigilist vabatahtlikku registrit, kuid seal on parimal juhul registreeritud kümnendik lemmikloomadest. Looma kuuluvuse kindlakstegemine aitab hulkuma läinud looma kiiremini omaniku juurde tagasi tuua," märgib Andrei Korobeinik.

Ta lisab, et ühtsete standardite jaoks tuleks luua üleriigiline koerte ja kasside pidamise eeskiri ning vabastada sellest kohustusest kohalikud omavalitsused - mõned neist peavad tänaseni lemmikloomaregistrit Exceli tabelis või pabervihikus. Lisaks teeb Andrei Korobeinik ettepaneku keelata koerte püsivalt ketis pidamine, lemmikloomade püsivalt rõdudel ja verandadel pidamine ning koerte ja kasside püsivalt puuris pidamine.

Loomakaitseseaduse karmistamise nimel on algatatud ka petitsioon keskkonnas rahvaalgatus.ee Seal kogutakse Riigikogule esitamiseks allkirju kuni septembri lõpuni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena