Kasside karm kevadsuvi: haigeid ja abivajajaid on varasemast kordades rohkem

Delfi Lemmiklooma postkasti jõuavad abipalved haigetest ja hüljatud kassidest pea igapäevaselt - vabatahtlikud organisatsioonid saavad oma tööd teha vaid heade inimeste annetuste toel. Tänavune aasta on aga kasside tervisemurede poolest iseäranis vilets.

"Abipalveid tuleb iga päev ja kõikvõimalikest eri paikadest, aitame nii palju, kui meil parasjagu võimalust on, kuid eks tihtipeale ikka võtame korraga rohkem, kui tegelikult võimalik," tunnistab MTÜ Paikass juht Virge Piisner. "Siiani oleme kenasti hakkama saanud ja saame kindlasti ka edaspidi, kuid aegajalt viskab elu kaikad kodaratesse ning me peame ka pause tegema."

Ta nendib, et tänavuaastased abivajajad on võrreldes eelmise aastaga kordades haigemad ja rohkem parasiite täis. "Sel aastal on isegi täiskasvanud kasse, kes hukkuvad puhtalt seetõttu, et on usse täis ja organism ei suuda usside suremisest tekkinud mürgistusega võidelda. Mis siis veel väikestest kassipoegadest rääkida," märgib ta.

Ka MTÜ Cats Help tunnistab ühismeedias kassiuputust: hetkeseisuga on neil neli pesakonda lutilapsi. "Eestis on hüljatud loomi kordades rohkem, kui on varjupaiku. Paljusid piirkondi ükski varjupaik ei teeninda. Ja varjupaigad pole ka kummist," kirjeldab MTÜ. "Palju loomi koos, viirused, stress. Ei saa ei vabatahtlikud üksi ega varjupaigad üksi kõiki Eesti loomi aidata. Seepärast ongi oluline, et abistajaid oleks rohkelt, et midagigi loomade heaks ära teha. Miks me korjame nii palju loomi kokku, kui raha pole ja arved aina kasvavad? Aga mis on siis lahendus? Ei aita kedagi? Siis on ju rahu majas. Pole päästetud loomi, pole ka arveid, mida maksta."

Pesaleidja MTÜ juhataja Johanna Miedeli sõnul on neil abivajajaid kogu aeg. "Kõige rohkem kimbutab kasse herpes, kas nohuna või silmapõletikuna ning teine levinud probleem on igemepõletik. Kuna igal aastal aitame aina rohkem kasse, siis tõuseb meil ka loogiliselt hädaliste number. Põhjus on tänaval mustuses ja viirustes elamine, kolooniates ikka levivad viirused, eriti kassipoegadel, kelle immuunsus pea olematu," selgitab ta.

Seoses uute kasside tulemisega kulub enam-vähem kogu tähelepanu nende ravimiseks ja elule aitamiseks ning vanad olijad jäävad teinekord veidi tahaplaanile, sest vabatahtlike lootus on, et neil on kõik hästi ja nad on elurõõmsad. Kuid aeg-ajalt tuleb ette ka seda, et mõni neist järsku nii-öelda ära kukub. Virge Piisner toob näitena Paikassi pikemaajalise kliendi Hugo.

"Hugo tuli meile eelmise aasta oktoobris koos oma ema ja seitsme venna-õega Kõik teised tema pesakonna pojad on juba väga ammu oma kodudes, kuid kuna tema oli algusest peale arglik, siis ei jäänud ta kellelegi silma," räägib Piisner.

Hugol on algusest peale silmad pisut kõõrdi vaadanud ning aegajalt on esinenud tõmblemist, kuid see on olnud mööduv ega ole kuidagi tema meeleolusid ega enestunnet seganud. "Nüüdseks on ta olnud meil juba üle aasta ning mõne päeva eest kassikodusse jõudes ei osanud me sellist asja küll oodata: Hugo oli külili maas ega saanud tasakaalu kätte, pea ainult värises otsas," kirjeldab naine. "See oli jube vaatepilt meiegi silmis, kuid tema jaoks oli asi kindlasti kordades jubedam!"

Kass viidi koheselt kohalikku kliinikusse, kuid midagi tema jaoks kohe teha ei saanud, sest proebleem on neuroloogilise taustaga ja vajab tõsisemat süvenemist. Hugo vajab üsna kallist MRT uuringut, Erivet kliinikus. Ennustatavaks maksumuseks on 600 eurot.

"See on meie väikse MTÜ jaoks tohutult suur raha," tunnistab Paikassi juht. "Kasse, kellel on kaasasündinud terviseprobleeme, on tohutult. Osa jaoks saame me midagi ära teha ja leidub ravi, osa puhul same jälile liiga hilja ja enam aidata ei saa. Hugot aga saame me aidata selle uuringuga, et saaksime ülevaate mis tal täpselt viga on ning diagnoosi ja vajaliku ravi. "

Kui on soovi Hugot aidata, saab seda teha arvele MTÜ PAIKASS EE442200221072289188 , selgituseks HUGO