Ajakirjas Proceedings of the National Academy Sciences avaldatud uurimistöö sedastab, et kuigi kass võib viirust kanda, ei levita ta seda edasi inimesele, samuti ei täheldata kassidel haigustunnuseid. Vaatamata sellele, et viirus kasside endi vahel levib, ei teki haigestumist ka pikema aja jooksul, mis paneb teadlased süvitsi uurima nende vastupanuvõime saladust, leidmaks võimalikku inimestele sobivat vaktsiini.
Kassidel arvatakse olevat märkimisväärsed neutraliseerivad antikehad, mis takistavad ka remissioone ning see on vaktsiine välja töötavatele teadlastele oluline uurimismaterjal. Siiani on haiguse loomalt inimesele levitamine kindlaks tehtud üksnes minkide puhul karusloomafarmides, ülejäänud zoonooside juhtumid on spekulatiivsed.
Vaatamata sellele soovitavad teadlased viirusega kokku puutunud kasside puhul distantsi hoida ega võimalikke nakkusohtlikke loomi mitte vabalt liikuda lasta, sest senised uuringud nakatumisohu kohta pole siiski piisavad.
