Keskkonnaminister Rene Koka sõnul avaldab mere naftareostus keskkonnale ja tervele ökosüsteemile enamasti väga suurt mõju. „Üks suurim selline keskkonnareostus on 2006. aastast, mil naftareostuse tõttu hukkus Loode-Eestis tuhandeid linde, päästeti ning tagasi loodusesse lasti 161 lindu. „Lindude päästmine ja puhastamine on aja- ja ressursimahukas töö, mistõttu riigile on vabatahtlike kaasabi mitte pelgalt teretulnud, vaid lausa hädavajalik."

„Tänase koostööleppega kutsun ühtlasi kõiki üles naftareostuse tagajärgede likvideerimiseks vabatahtlikena osalema, et õnnetuste korral võimalikult palju lindusid päästetud saaks," lisas keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Agni Kaldma sõnul on Läänemerel pesitsevate ja talvituvate lindude arvukus juba saanud naftareostuste tõttu kannatada. „Piisab väikesest naftalaigust, et hävitada merelinnu sulestiku vee- ja soojapidavus ning lind hukkub. Kui lind ei saa enam sukelduda ega toitu püüda, on tema saatuseks kas külmuda või surnuks nälgida. Läänemerel pesitseb ja talvitub ka sedavõrd madala arvukusega liike, et kui me neid aidata ei oskaks, hävitaks naftareostus nende pesitsuskohas terve liigi. Näiteks kirjuhahk on terves maailmas otseses hävimisohus," selgitas Kaldma.

Kui merelinnud reostuse korral naftaga määrduvad, soovivad paljud inimesed minna linde päästma. Kaldma sõnul on aga tegemist väga spetsiifilise tööga, mis eeldab ettevalmistust, oskusi, teadmisi ja varustuse olemasolu. „Aitajad peavad oskama aidata, et teadmiste puudumise tõttu mitte rohkem kahju tekitada," lausus Kaldma.

ELF on üle kümne aasta tegelenud vabatahtlike koondamise ja koolitamisega ning on jätkuvalt valmis seda tegema. Nii on naftareostuse korral olemas inimesed, kes oskavad linde aidata. Tänane leping kindlustab ELFi tegevuse jätkusuutlikkuse.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena