Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis neljapäeval Riigikogus esimese lugemise. Eelnõu näeb ette karusloomafarmide keelustamist aastaks 2023. Loomakaitsjad tähistavad olulist sammu karusloomafarmide keelustamisele lähemale ja tänavad Riigikogu liikmeid.

“Täna on märgiline päev - karusloomafarmide keelustamise eelnõu on ka varem Riigikogus olnud, kuid täna astusime me sammu edasi ja nüüd oleme sisuliste arutelude juures. Eelnõu esimese lugemise läbimine annab märku, et loomadest hoolimise kasvamine avalikkuses on jõudnud ka otsustajateni ning rahva häält võetakse kuulda,” sõnas karusloomafarmide vastast kampaaniat eest vedanud loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering. “Nüüd jätkub töö muudatusettepanekutega, et eelnõu teine ja kolmas lugemine samuti edukalt läheksid,” lisas Mering.

Eesti karusloomakasvatus on viimaste aastate jooksul olnud tugevas languses - kunagisest 200 000 loomast on alles vaid alla 2000. Enamik karusloomafarme on Veterinaarametile teatanud, et sulgevad lähiajal uksed.

Kantar Emori värske, 2020. aasta septembris läbi viidud uuring näitas, et tervelt 75% Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu liigub nüüd edasi teisele lugemisele, mille jaoks saavad parlamendiliikmed teha muudatusettepanekuid.