„Kuigi käesoleva aasta alguses saime mitmeid teateid koerte katku juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal, oli olukord kuni oktoobri lõpuni rahulik. Viimasel ajal on Tallinna ümbruse valdadest tulnud aga mitmeid teateid haigetest rebastest,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup.

Koerte katku levimist rebastel on täheldatud Viimsi, Jõelähtme, Saue ja Saku vallas. Haigusdiagnoosi kinnitamiseks tellis amet uuringud Veterinaar- ja Toidulaborilt ning need osutusid positiivseks.

„Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab igas eas koeri, kuid eriti kutsikaid. Koera kaitsmiseks selle haiguse eest tuleb oma lemmikut korrapäraselt koerte katku vastu vaktsineerida,“ sõnas Kaup. „Kui koer on vaktsineeritud ja vaktsiini mõju kestab, siis võib temaga vabalt ka metsas jalutada.“

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Koerte katku leviku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.