20 000 aastat meie kõrval: kuidas kujunes koerast inimese parim sõber?
Ajakirjas Science avaldatud uurimus kinnitab, et Põhja poolkeral saatsid koerad inimest juba Jääaja järgsel ajastul, jagunedes lõpuks viieks erinevaks tõuks, kelle järeltulijaid võib nüüd leida ka Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Okeaanias.
Teadlaste sõnul algas kokku kasvamise lugu sellest, et üks hundikari jälitas jahimehi, lootuses pääseda ligi neist maha jäävatele toidujäätmetele. Kodunemise täpne aeg pole teada, kuid loomade DNA näitab, et huntidest hakkasid koerad kujunema 25 000- 40 000 aastat tagasi.
Selgitamaks välja, kuidas üsna agressiivsest loomaliigist kujunesid siiski välja kodukoerad, uurisid briti ja austria teadlased 27 Siberist, Euroopast ja Lähis-Idast leitud koera DNA-d. Uuringu kaasautori Pontus Skoglundi sõnul olid Jääaja lõpul koerad levinud juba kõikjal Põhja poolkeral. Uuringutest selgub, et nad rändasid inimese seltsis parema toidu otsingul ühest kohast teise.
Esimeste Euroopa koerte välimus jagunes kaheks väga erinevaks: ühed andsid oma geenid edasi Siberi ja teised Lähis-Ida tõugu koertele. Nende mõlema juured ulatuvad aga ühe nüüdseks välja surnud hundiliigini.
Uuringud viitavad ka, et inimeste ja koerte areng toimus paralleelselt: mõlemad kohanesid pärast rändurielu "põllumeesteks" ehk koos inimestega jäid paikseteks ka koerad. Alles pikka aega pärast seda, kui inimkooslused juba farmid olid asutanud, ühinesid koertega ka kassid, kelle esmane ülesanne oli näriliste tõrje. Kassid on inimestega koos elanud tõenäoliselt 6000 aastat.
Allikas: El Confidencial
