Ahv ei ole mänguasi! Lemmikloomadena peetavad šimpansid kannatavad inimestele omaste psüühikahäirete käes
Victor sündis 1983. aastal Mali vihmametsas, lahutati mõnekuusena küttide poolt oma emast ning müüdi prantslastest abielupaarile, kes kasvatasid teda nagu inimlast. Väike šimpans pidi laua taga sööma noa ja kahvliga, pesema hambaid ning kandma riideid ja mähkmeid. Ta kastreeriti ning teda sõidutati linnas vankriga ringi või viidi restorani sööma.
Kuueaastaseks saades oli Victor aga füüsiliselt sedavõrd tugevaks kasvanud, et suutis kasuvanematele vastu hakati. Pärast seda suleti ta puuri maja sisehoovis. Kaheksa aastat hiljem õnnestus Victoril põgeneda. Ta uitas mööda Pariisi tänavaid ning hammustas vähemalt ühte inimest. Ta anti üle Pépinière`i loomaaiale, kus tema elukvaliteet aga sugugi ei paranenud.
Victor elas puuri suletuna ja loomaaia külastajad toitsid teda sageli rämpstoiduga, sekka pakuti šimpansile ka alkoholi ja marihuaanat. Niioodi kulges tema elu järgmised 10 aastat. 2006. aastal päästis Victori Hispaania loomakaitseorganisatsioon Fundacion Mona, mis kolis ta üle Gironasse. Victor toodi kohale ruudulisse tekki mähituna. Sellest tekist ei loobu ta kunagi.
Juba esimestest päevadest alates märkasid hooldajad šimpansi puhul veidrat käitumist: ta kõigutas ennast edasi-tagasi, vigastas end meelega ja oli agressiivne teiste loomade suhtes. Alles pärast pikki aastaid sotsialiseerimist on ta need kombed minetanud.
Praegu on Victor üks 23-st šimpansist, kes osaleb loomapsühhiaatri ja -patoloogi Yulán Úbeda Girona ülikooli juures läbi viidavas uuringus, mis keskendub ahvide psüühikahäiretele. Úbeda koos kaaslastega võrdleb šimpansitel esinevaid psüühilisi kõrvalekaldeid nendega, mis on kantud inimeste selleteemaliste haiguste registrisse. Praeguseks on jälgitud 70 erinevat psüühikahäirete faktorit šimpansite puhul, kelle keskmine vanus on 12 ja pool aastat. Neid kõiki on peetud kas lemmikloomana või kasutatud etendustel, telesõudes või turistidele näitamiseks.
Uuringu tulemused näitavad, et selliste šimpansite psüühikahäired on sarnased inimeste omadele: ärevus, depressioon, bipolaarsus, magamisraskused ja posttraumaatiline stress. Uurimistööd ülikooli juures jätkatakse ka edaspidi. Yulán Úbeda lisab, et eriliseks ohufaktoriks on ahvipoegade varajane eemaldamine emast, sest ka näiteks emaslooma surma põevad pojad väga sügavalt, samasuguse efekti tekitab emast lahutamine.
Mona fondi juhataja Olga Feliu on oma kogemuste põhjal uurimistöö tulemustega päri: käitumishäired on omased just neile ahvidele, keda on varasemalt kasvatatud kas lemmikloomadena või kasutatud meelelahutustööstuses. Vaid möödunud aasta jooksul jõudis nende organisatsiooni 500 palvet ahve neile mitteomastest tingimustest päästa. "On aasta 2020., aga võimud ei tee ikka veel midagi sellise olukorra likvideerimiseks!" on ta nördinud. "Peame lõpuks mõistma, et ahvide kasvatamine pereloomadena ja nende ekspluateerimine meelelahutuses kahjustab loomade vaimset tervist. Ahvid ei ole objektid, vaid elusolendid!"
Allikas: El Pais
