Looduse imeteod: loomad, kes hingavad teistega võrreldes kummaliselt
Klaaskonnad hingavad läbi suu
Klaaskonnad on mitmes mõttes hämmastavad. Asi pole ainult nende läbipaistvas nahas. Nimelt saavad nad hingata mitut moodi. Näiteks vees hingavad nad enamasti nahaga, muul ajal saavad nad hingata suu kaudu.
Lindude hingamine toimub läbi õhukottide
Meie lendavad sõbrad peavad sisse hingatavat õhku väga targalt töötlema. Seda selleks, et neil lennates piisavalt energiat oleks. See on eriti oluline kõrgel lendavatele lindudele nagu kaeluskotkad. Lindudel on õhukotid, mis tagavad neile sobiva hingamise. Sissehingatav õhk läheb tagumistesse rinna- ja kõhu-õhukottidesse, kopsudes olev õhk satub eesmistesse õhukottidesse, kust see ka väljub. Kopsudesse jõuab värske õhk tagumistest õhukottidest.
Mõnel maol on vaid üks kops
Kas teadsid, et inimestel on vasak kops natukene väiksem kui parem. Seda selleks, et süda paremini ära mahuks. Maod on sarnased, kuid on ka madusid, kellel ongi vaid üks kops. Kahe kopsuga madudel on vask kops väga pisike. Madude keha arengu ajal on nende organid muutunud pikemaks ja peenemaks.
Gepardid on väga kiired hingajad
Ilmselt ei tule üllatusena, et maailma kiirema looma keha on loodud suurte kiiruste jaoks. Sealhulgas ka hingamiselundid. Gepardite hingamissagedus võib ulatuda 60 hingetõmbest 150 minutis. Kui gepard oma saagi kätte on saanud, peab ta umbes 30 minutit taastuma, et see lõpuks ära süüa.
Laiskloomad saavad oma organeid "kleepida"
Laiskloomad veedavad väga palju aega alaspidi rippudes. Peaaegu kõik inimesed teavad seda ebamugavat raskustunnet, kui liiga kaua tagurpidi olla. Kuidas laiskloomad sellega hakkama saavad? Teadlased on kindlaks teinud, et laiskloomad oskavad enda organid enda luustiku külge nii-öelda kleepida. See aitab neil palju energiat säästa, millest neil niigi napib.
Ka esimene mitte-hingaja on avastatud
Erand kinnitab reeglit - nii ka loomariigis. Võib ju eeldada, et hingamine on midagi, mis on kõikidel loomadel sarnane omadus. Siiski mitte. Teadlased on avastanud looma, kes suudab elada ilma hingamata. Tegu on ookeanis elava, meduusi sarnase Henneguya salminicola´ga. Võrreldes teiste loomadega, keda teadlased uurinud on, puuduvad selle eluka DNAs igasugused jäljed hingamisest. Kuidas see võimalik on, pole veel selge.
