“Loomade piinamine ja tapmine karusnaha nimel ei kuulu 21. sajandisse. Nüüd on teemale lisandunud veel üks täiesti uus ja oluline aspekt: karusloomafarmid võivad olla viiruste reservuaarid ja kujutada seeläbi tõsist ohtu inimeste tervisele,” selgitas Loomuse juhatuse liige Martin Garbuz.

Nimelt on mingid ehk Ameerika naaritsad Hollandis, USA-s, Rootsis, Itaalias, Prantsusmaal, Kreekas, Hispaanias ja Leedus nakatunud koroonaviirusesse. Lisaks on Taanis avastatud uue tüvega viirus, mis on kandunud minkidelt inimestele. Sellest tulenevalt on eksperdid ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus väljendanud muret, et koroonaviiruse muundumine võib vähendada tulevaste vaktsiinide tõhusust.

Petitsoonis seisab, et piiratud elutingimused, kehv hügieen, stress, vigastused ja haigused, vähene veterinaarravi ning geneetilise mitmekesisuse puudumine loovad ideaalsed tingimused viiruste levikuks ning muteerumiseks.

“Valitsused ei saa kriisile reageerida miljonite loomade tapmisega ning seejärel lubada farmeritel jätkata oma tavapärast tööd. Karusloomafarmide kohutavad tingimused loovad neist tiksuva pommi, mis võib vallandada pandeemia riski,” on kirjas petitsiooni kaastekstis.

Kui jätkata loomade pidamist tingimustes, mis ei rahulda nende füüsilisi ja psühholoogilisi vajadusi, on ekspertide sõnul ainult aja küsimus, mil järgmine surmav viirus levima hakkab. Sestap kutsuvad petitsioonile alla kirjutanud kõiki G20 riike avalikult tunnistama, et on aeg teha karusloomafarmindusele lõpp üle maailma.

20 riiki on juba astunud sammu, et karusloomafarmindus kui julm, ajale jalga jäänud ning ebavajalik tööstusharu tegevuse lõpetaks. Nii on juba varasemast keeld näiteks Ühendkuningriigis, Austrias, Serbias ja Horvaatias. Lähiaastatel hakkab keeld kehtima Hollandis ja Norras.

Eestis läbis karusloomafarmide keelustamise eelnõu esimese lugemise Riigikogus oktoobris. “Karusloomafarmide keelustamise protsess käib tegelikult globaalsel tasandil aktiivselt ka paljudes teistes riikides. Eestil on hea võimalus näidata ülejäänud maailmale eeskuju ning see julm tööstus oma territooriumil keelustada,” sõnas Garbuz.

Garbuz lisas, et viimasel ajal on üha rohkem riike otsustanud karusloomafarmid keelustada ning selliseid riike tuleb pidevalt juurde. Ta tõi näitena Ungari, kus otsustati ennetavalt keelustada minkide, rebaste, tuhkrute ja nutriate kasvatamise karusnaha saamise eesmärgil, ehkki neid loomi seal praegu ei kasvatata. Ungari otsus oli ajendatud loomade heaolust ning rahvatervise riskidest.

Oma allkirja rahvusvahelisele petitsioonile saab anda siin: https://www.furfreealliance.com/end-the-deadly-fur-trade/