Seks inimesega pakub loomale hoopis mõnu? Puurikanad elavad õnnelikult? Loomakaitsjad pettusid kohtumises maaelukomisjoniga

Rahvaalgatuse #aitab eestvedajad kohtusid täna virtuaalselt Riigikogu maaelukomisjoniga ning neile jäi suhu mõru maitse: loomakaitsega seonduvat ei soovita jätkuvalt tõsiselt võtta ja teistele liikidele turvalisemat elu ei näi terendavat.

"Üks komisjoni liige väitis, et meie algatus põhineb ainult emotsioonidel. Teine leidis, et kanadel on puuris hea elada ja kahtlemata pidi puurikana elu olema märksa turvalisem ja õnnelikum kui vabapidamisel. Justiitsministeeriumi esindaja arvas, et seks loomaga on diskussioonikoht seni, kuni ei suudeta ära tõestada, et loomal endal selle juures mõnus ei ole," loetles Loomapäästegrupi ja kampaania AITAB! algataja Heiki Valner. "Eesti kohus on ühes oma otsuses selgelt välja öelnud, et näljutamine on piinav vaid inimestele ja loomadele see ei laiene. Nüüd oleme taas olukorras, kus väidetakse, et tupe- või pärakurebendid teevad valu vaid inimesele ning peame tõestama, et vägistatud hobusele, kitsele, lambale või kanale on see ikkagi tõsine vigastus? Kuidas seda tõestada nii, et loomi vaid televiisorist näinud ametnikuprouad aru saaksid?"

Tema sõnul ei ole viimane näide emotsionaalne liialdus, vaid kaebus selle kohta, kuidas purjus inimene hobusega vahekorda astus, on tal loomakaitsjana praktikast täiesti võtta. Maaelukomisjon soovis tema sõnul ettepanekute täpsemaid põhjendusi, olles ise jätnud tutvumata petitsioonis endas viidatud ettepanekute sisuliste põhjendustega. Ka soovitakse ettepaneku algatajatelt täpset statistikat seadusrerikkumiste kohta, kuid loomakaitseorganisatsioonidel puudub tegelikku olukorda kajastavate andmete esitamise võimalus: suur osa avaldustest lükatakse tagasi juba politsei poolt asja sisuliselt analüüsimata ning rikkumiste tuvastamiseni paraku ei jõuta. Samuti oli palju juttu mõjude analüüsist, mida kindlasti ei saaks panna muudatuse algatajate õlule, ja viidati ka vajadusele põhjendada muudatusi teaduspõhiste uuringutega.

"Olin väga lootusrikas, kui loomakaitseseaduse parandamise ettepanek viimaks Riigikokku jõudis. Täna sai see lootusrikkus otsa, sest jutt on sarnane, mida aeti kümme aastat tagasi. Meie pöördumise tervikteksti polnud ükski osaleja isegi lõpuni lugenud, küll aga nõuti veel põhjalikumad ja pikemaid selgitusi. Milleks, kui nad ei vaevu isegi praeguseid lugema?" laiutas Valner käsi ning tõigi näitena kümne aasta tagused lood, kui poliitikud arutlesid tõsimeeli selle üle, kas kass on suuteline valu tundma ning üks palus tsirkuseloomadest rääkides "mitte võtta lastelt võimalust näha loomi nende loomulikus keskkonnas."

"Ma tunnen, et rahvaalgatustel pole tegelikult täna veel siin riigis suurt mõtet, vaadake või metsandusega seotud debatte, mis näitavad selgelt, et RMK juht on kõrgem kui rahva tahe või ükskõik milline ajutine poliitettur riigi eesotsas - saed töötavad, mets koos oma elanikega kukub-hukkub murdu ja see lõppeb alles siis, kui viimane puu langeb," rääkis Valner. "Olen kohtunud väga paljude poliitikutega ja tegemist on valdavalt absoluutselt normaalsete ja toredate inimestega, kes suhtuvad loomadesse ja keskkonda väga hästi, siiski ajavad nemadki vaid oma poliitilist agendat. Muutuste võimalikkus hakkab pihta ministeeriumite ametnikest, kes on paraku oma toolide ja palga külge betoneeritud ja nemad reeglina on igasugu muutuste vastu. Teinekord tundub, et nad peavad lihtrahvast lauslollideks, kellest tuleb viisakalt võimalikult kiiresti lahti saada."

Samas on tema sõnul ka maaelukomisjonis ja riigikogus inimesi, kes suhtuvad probleemi tõsisemalt ning on ehk koostööst huvitatud. "Eestlasel on pikk meel, mida mõned rahvad lausa arengupeetuseks või otsustusvõimetuseks peavad. Neil on vast õigus, sest kardetavasti minu eluajal ei muutu kahjuks midagi ja olen seega loomadele-lindudele parema oleviku ja tuleviku tagamisel täiesti läbi kukkunud. Vabandan, et andsin valelootusi ja lihtsalt raiskasin nii enda kui paljude teiste inimeste kallist aega!" ütles Valner.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ütles Delfi Lemmikloomale, et talle tulevad selliseid etteheited üllatusena. "Mina küll ei oska seda kusagilt välja lugeda, et teema ei ole aktuaalne ja suhtumine oli negatiivne. Maaeluministeerium ja Justiitsministeerium andsid omapoolsed selgitused ja aruteludega minnakse kindlasti edasi," selgitas ta. "Leppisime kokku, et uus arutelu toimub veebruarikuu alguses. Selle aja jooksul peavad rahvaalgatuse esindajad esitama osade küsimuste kohta täiendavaid selgitusi ja põhjendusi, et ettepanekute sisu täpsustada."

Rahvaalgatuse AITAB! ettepanekutega saavad nii riigikogulased, ametnikud kui loomade pärast südant valutavad inimesed põhjalikumalt tutvuda siin: https://animalrescue.ee/aitab/